Jüri Ratas: me ei jäta kedagi maha

Jüri Ratas Foto: Postimees.ee

Valitsuse eesmärk on majanduse elavdamine ja praeguse seisaku murdmine. Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) selgitab, mida tuleks teha ja kuidas tegutseda, et saavutada kaasav majanduskasv.

Eesti viimaste aastate majandusnäitajad ei anna rahuloluks põhjust – kasv on olnud madal ning mure stagnatsioonis tootlikkuse pärast kestab. 2015. aastal jäi Eesti majanduskasv euroala keskmisele alla ning tõenäoliselt oli see nii ka mullu. Jättes kriisiaastad kõrvale, on see viimase kahe kümnendi jooksul tavatu, sest meie majandus on alati euroala omast kiiremini kasvanud. Madalale majanduskasvule vaatamata on paljude Eesti elanike elatusjärg viimastel aastatel jõudsasti paranenud, sest palgad on samal ajal tõusnud. Samas tuleb arvestada, et kidura majanduskasvu jätkudes ei saa ka palgad senises tempos edasi kasvada.

Pikaajaliselt madalast majanduskasvust on saanud Eesti jaoks uus ja seni veel vähe teadvustatud oht. Me pole jõukamatele põhjamaadele veel kaugeltki järele jõudnud, oleme heal juhul poole peal. Nüüd on hädavajalik juba mitme aasta pikkuseks kujunenud hingetõmbepaus enese kasuks pöörata ja pikal teekonnal jõudsalt edasi rühkida.

Seepärast on suurem majanduskasv uue valitsusliidu prioriteet, mille nimel me pidevalt tööd teeme. Tugev ja dünaamiline majandus annab kõigile parema võimaluse majanduskasvu viljadest osa saada ja teeb meid tänu sellele vähem haavatavaks.

Majanduskasv ja ebavõrdsus

Uue valitsusliidu eesmärk on kiirem majanduskasv, mis jõuab kõigi meie inimesteni. See on Eesti majanduspoliitikas oluline muudatus. Seni on Eesti majandusest rääkides vähe kasutatud teistes keeltes levinud mõistet kaasav majanduskasv (ingl inclusive growth). Kaasavast majanduskasvust räägitakse palju Euroopa Liidu strateegiadokumentides ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide poliitika- ja analüüsimaterjalides.

OECD seletab selle lahti kui majanduskasvu, mis loob võimalusi kõikidele ühiskonna osadele ning jaotab loodavat väärtust õiglaselt ühiskonna erinevate osade lõikes. On hulgaliselt empiirilist tõendusmaterjali, et suurema võrdsusega kaasneb pikaajaline kõrgem majanduskasv. Kuidas seda Eesti jaoks lahti mõtestada?

Ebavõrdsuse teemat on meil vähe uuritud, kuigi oleme näiteks sissetulekute jaotuse poolest ELi ebavõrdsemate hulgas. Maksuvaba tulu reformiga tõstame kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni. Järgmisest aastast jääb kuni 1200 eurot teenivatele inimestele igal kuul 62 eurot enam kätte. Alates keskmisest palgast hakkab maksuvaba tulu järk-järgult vähenema, aga võidavad kõik, kes teenivad kuni 1758 eurot.

Teiste riikide kogemus õpetab meile, et ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb vaadata maksupoliitikast märksa kaugemale. Rahvusvahelise Valuutafondi analüüsi kohaselt on näiteks võrdseid võimalusi pakkuv hariduspoliitika ning elanikkonna ühtlaselt head tervisenäitajad ebavõrdsuse vähendamisel maksudest hoopis suurema mõjuulatusega. Kindlasti on Eestil haridussüsteemist väljalangemise osas arenguruumi, mistõttu tuleb noori õppima innustada. Samuti astub koalitsioon alkoholi hinna tõstmise ja müügipiirangute abil samme parema rahvatervise poole. Ebavõrdsuse vähendamisele aitab veel kaasa hästi toimiv finantssüsteem, mis võimaldab inimestel oma sääste edukalt investeerida ning saada laenu haridusinvesteeringuteks või äri alustamiseks.

Majanduses on oluline vältida tasakaalustamatust, sest majandusaktiivsuse languse ajal kasvab tavaliselt ebavõrdsus. Kui tootlikkuse kasv jääb palgakasvule ülemäära jalgu, suureneb paratamatult tööpuudus. Seni on meie majandustsükkel olnud liiga hüplik, mis on kaasa toonud tööturu kohanemise. Kohanduda on samas vaja, sest selle käigus valmistub majandus ette uueks tõusutsükliks.

Maksud pole võtmeküsimus

Heaolu ja jõukuse kasv eeldab mitmekülgset tegutsemist. Me ei tohi takerduda maksuteemasse, sest majanduse areng sõltub ka paljudest teistest teguritest. Mitmekülgsus tähendab peale ebavõrdsuse vähendamise ka Eesti majanduse struktuuri mitmekesistamist, innovatsiooni soodustamist ja hästi toimivat ning kulutõhusat taristut.

Meie valitsusliit on otsustanud suurendada riiklikke investeeringuid infrastruktuuri ja ettevõtluskeskkonda toetavatesse objektidesse. Selliste rahapaigutuste abil suurendame oma majanduskeskkonna konkurentsivõimet terves regioonis. Hea näide on linnahall, millest soovime 40 miljoni eurose investeeringuga teha koostöös Tallinna linnaga 2020. aastaks põhjamaade moodsaima kontserdi- ja konverentsikeskuse.

Valitsus on otsustanud soodustada rohkemate inimeste tööturul osalemist ja panustada nende oskuste parandamisse. Rahvusvahelise kuvandi arendamiseks peame sihikindlalt tegelema ettevõtluskeskkonna arendamisega ja ettevõtlikkuse soodustamisega. Lihtsa asutamise ja käivitamise kõrval peab ettevõtetele pakkuma ka kasvuvõimalusi. See loetelu pole lõplik ning valitsusliit on avatud uutele ideedele ja algatustele.

Kõrgema majanduskasvu saavutamine on suur väljakutse kõigile, sest ligi 650 000 töötaja ja 120 000 ettevõtte mõjutamiseks jäävad valitsuse käed lühikeseks. Kasvuks vajalike muutuste elluviimine nõuab koostööd ja jõupingutust. Sellesse peavad olema kaasatud töötajad, ametnikud, juhid, ettevõtted, vabaühendused ja ülikoolid ning lisaks valitsusele ka opositsioon.

Eestil on tugevused, mida tuleb oskuslikult ära kasutada. Oleme väikese, aga atraktiivse majanduskeskkonnaga riik, kus nii kodumaistel kui rahvusvahelistel ettevõtetel on hea tegutseda. Sellise keskkonna säilitamine on tähtis, et ka asutatavad ettevõtted tahaksid tulla siia uusi töökohti looma. Pean selle toetamisel oluliseks valitsuse eestvedaja rolli. Valitsuskoalitsioonis kokku lepitud ettevõtete 20-protsendilise tulumaksumäära alandamine 14ni regulaarsetelt dividendimaksetelt on kindlasti positiivset mõjuga. Peame tegema kõik endast sõltuva, et lisaks peagi uksed avavale rahvusvahelise panga peakontorile tuleks Eestisse veel ja veel rahvusvahelisi ärisid.

Eesti inimeste ettevõtlikkuse suurendamine on samuti võtmetähtsusega. Mul on hea meel esile tõsta kavas olevat ettevõtluskonto loomist, mis võimaldab inimestel bürokraatiavabalt väikeettevõtlusega tegelda. Lisaks on meil plaanis lihtsustada füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ning aruandlust, et soodustada inimeste majanduslikku aktiivsust. Majanduskeskkonna parandamine on riikidevaheline võidujooks, kus ei ole aega edu nautima jääda.

Eestil on võimeid, mille abil veelgi suurendada oma majanduslikku jalajälge üleilmses majanduspildis. Meie oluline kaubamärk on digitaliseeritud avaliku sektori teenused. Peaministrina seisan hea selle eest, et need innovatsioonimootorid täisvõimsusel töötaksid. Samas tahan enam näha, kuidas erasektori ärimudelid digitaalsest revolutsioonist ja innovatsioonist samuti kasu saavad.

Eesti tööstusmajanduse tootlikkus jääb oluliselt alla Lääne-Euroopa riikide tootlikkusele ja selle lõhe vähendamine aitab meie kõigi heaolu parandada. Hea võimaluse majanduse mitmekesistamiseks annaks näiteks see, kui looksime kaubalaevanduse jaoks konkurentsivõimelise majanduskeskkonna. Oleme otsustanud eraldada 20 miljonit eurot maksuerisuste jaoks, et tõsta riigipoolset täiendavat tõuget vajavate majandussektorite konkurentsivõimet. Pean eriti tähtsaks, et teadmusmahukate ärimudelite osakaal Eesti majanduses suureneks. Selles küsimuses pakub mitmeid ideid niinimetatud Erkki Raasukese raport. Teadmusmahukuse kasv on pikaajaline protsess, kus tänased otsused kannavad vilju alles aastate pärast.

Eesti tugevusi näitavad meie head positsioonid rahvusvahelistes riikide pingeridades. Kasvõi äsja avaldatud põhihariduse tulemuslikkust mõõtev PISA test, mille tulemustes on Eesti Euroopa tippriik, kuuludes ka maailma parimate hulka. Ma tahan tunnustada kõiki meie õpetajaid ja õpilasi selle töö eest. Niisuguseid tugevusi tuleb kindlustada ja saada veelgi paremaks.

Majanduse elavdamine ja praeguse seisaku murdmine on ambitsioon, mille suudame koos ning järjepideva tööga ellu viia. Eesti on võimeline tõusma globaalsest keskklassist kõrgemale ja näitama teistele teed. Peaministrina kinnitan valitsusliidu pühendumust neile eesmärkidele.