Kas Eesti võiks kehtestada kaitsemaksu? Eksperdid kommenteerivad (27)

Hanna-Hulda Reinkort
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Foto: Postimees.ee

Soomel on vaja leida rahaline kate uute hävitajate ja sõjalaeva ostuks. Põhjanaabrite parteijuhid kaaluvad ühe variandina ka ajutise kaitsemaksu kehtestamist. Postimees uuris Eesti poliitikutelt ja julgeolekuekspertidelt, kuidas nemad sellesse suhtuvad.

Millise sõjatehnika soetamiseks võiks ka Eesti kaaluda kaitsemaksu kehtestamist?

Marko Mihkelson, riigikogu väliskomisjoni esimees (IRL)

Kaitsevaldkond, ükskõik kui hästi see ka rahastatud ei ole, on alati vastakuti küsimusega, mis on prioriteet ja kust tuleb selleks raha.

Kindlasti ei ole meil praegu mingit plaani kehtestada kaitseinvesteeringute jaoks raha leidmiseks ühtegi täiendavat maksu. Meie jaoks on ennekõike oluline, et on olemas tugev poliitiline tahe, nii opositsiooni kui koalitsiooni poolelt, et kaitsekulutused peavad olema aastas vähemalt kaks protsenti SKTst. Sellel aastal on see 2,2 protsenti. See võimaldab meie praegust kaitseväge kenasti ülal pidada ja ka arendada.

Uus valitsus otsustas käivitada ka riikliku kaitseinvesteeringute programmi, mis tähendab seda, et saame teha täiendavalt sellele kahele protsendile kiireloomulisi investeeringuid, mida olemasolev eelarve ei võimalda. Näiteks meile saabuva NATO kontingendi jaoks vastava infrastruktuuri väljaarendamine, sest kõneluste käigus selgus, et üksus tuleb suurem ja seetõttu on ka taristuprojekte juurde vaja.

Küsimus on pigem selles, kas meil on veel midagi, mida oleks erakordselt vaja. Loomulikult on paljusid asju vaja. Samas isegi kui me paneksime näiteks 10 protsenti SKTst kaitsekulude alla, jääks sellest ikka väheks, et Eesti jaoks väga olulisi võimekusi arendada. Korralik õhutõrje keskmaasüsteem, näiteks ameeriklaste Patriot, maksab sisuliselt riigi aasta eelarve. Need on nii kosmilised numbrid. Ja oma lennuväe väljaarendamine – isegi koostöös Läti-Leeduga – käiks praegu täiesti üle jõu.

Samas tuleb arvestada, et suuremad teemad, nagu õhuturbe ja õhukaitse keskmaa tasandi küsimus, on need valdkonnad, kus me teeme tihedat koostööd liitlastega. Näiteks Eesti kaitseväel endal tanke ju ei ole, aga juba praegu on ameeriklaste tankid Eestis ja kohe-kohe on tulemas nii brittide kui prantslaste omad selle üksuse koosseisus, mis siin hakkab baseeruma.

Seega minu hinnangul on need plaanid, mis kaitseministeerium viimastel aastatel on teinud, väga realistlikud ja vastavuses sellega, mis meil vaja on ja milline on meie rahaline ja teisest küljest inimressurss.

Ants Laaneots. FOTO: Sander Ilvest/Postimees
Ants Laaneots. FOTO: Sander Ilvest/Postimees Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kas leiate, et sõjatehnika soetamiseks on kaitsemaksu kehtestamine õigustatud?

Ants Laaneots, riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja endine kaitseväe juhataja (Reformierakond)

Tavaliselt viiakse kaitsemaks sisse erakorralises või sõjaseisukorras, aga mitte rahu ajal. Ma ei ole kuulnud, et üheski teises Euroopa riigis tahetaks praegu sellist erimaksu sisse viia.

Aga kui ajalukku vaadata, siis sellised maksud on sõja ajal tõepoolest mõnedes riikides olemas olnud, sest kust muidu seda täiendavat raha kaitse-eelarvesse võtta.

Eestis pole kaitsemaks kui selline üldse arutelu all olnud.

Mina isiklikult leian, et me peaksime süsteemselt riigikaitset ehitama, ja mitte siis, kui tuli räästas, erakordseid kulutusi tegema.

Soomlaste probleem on laias laastus selles, et nad tahaksid osta tippkvaliteeti, ameeriklaste kuuenda põlvkonna F-35-tüüpi hävitajaid, mille hind on aga üle 100 miljoni euro üks lennuk, ja väikese riigi jaoks on see kohutavalt kõrge, eriti kui tahetakse osta 50–60 lennukit. Võimalus oleks osta neid väiksem kogus, aga Soome puhul, kus rahvast vähe ja riik territooriumilt suur, see jällegi vaevalt õhukaitse tervikuna tagaks.

Ma ei usu, et sellisest lisamaksust midagi välja tuleb, aga lõppkokkuvõttes on see küsimus nende parlamendile.

Hannes Hanso. FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees
Hannes Hanso. FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kas kaitsemaks kui selline on olnud arutelu all ka Eestis?

Hannes Hanso, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja endine kaitseminister (SDE)

Iga riik vaatab ise, millega ta oma sõjalist riigikaitset finantseerib. Meil Eestis on see lahendatud ilma mingi spetsiaalse maksuta. Soome läheneb projektipõhiselt, neil on n-ö mingid baaskulutused ja siis teatud projektide jaoks leiavad lisavahendeid parlamendi ja valitsuse vahelisel kokkuleppel. Sama teeb ka näiteks Taani.

Eesti puhul ei räägi me aga kaitsekuluste tarbeks eraldatud kahest protsendist SKTst kui laest, vaid kui miinimumstandardist. Tulevikus peame sellele uuesti otsa vaatama, aga lähiaastatel tõusevad kaitsekulutused 2,3 protsendini SKTst. On debati küsimus, kas see on piisav või mitte. Kui me tahame enda suurtükke ja rannakaitsevõimekust, siis me peame rääkima kolmest protsendist SKTst. Maksumaksjad maksavad selle lõpuks kinni nii või teisiti, seega ma ei näe põhjust, miks me peaks selleks eraldi mingi maksu kehtestama.

Aga see, et soomlased on otsustanud jälle oma iseseisvusesse ja kaitsevõimesse jõuliselt panustama hakata, on igati mõistlik ja teenib ka meie huve. Mida tugevam on Soome, seda parem ka meile, nagu ka teiste naabrite, Läti ja Rootsi puhul. Meie ühine mure on Venemaa ja sellest saavad aru nii soomlased kui eestlased.    

Kommentaarid (27)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles