Vene ajakirjanik ja teatriloolane Aleksandr Minkin, kes on tuntud ka korruptsiooniuurijana, arutleb Ehho Moskvõ blogis selle üle, mis või kes on Venemaa presidendi Vladimir Putini jumal.
Aleksandr Minkin: mis või kes on Putini jumal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa president palvetas kloostris. Jõuluajal näitasid telekanalid seda korduvalt.
Skeptikud ja norijad tundsid ära presidendi kõrval seisvas grupis tuttavad näod. Näe, varem nad kehastasid kalureid, aga nüüd...
Ent mis siin halba on? Olid karjused, kalurid, autojuhid, kaevurid... Juhtub, et inimesed vahetavad töökohti ja isegi ameteid. Üks, näiteks, oli KGB ohvitser, hiljem Sobtšaki juures demokraat, hiljem jurist, hiljem peaminister, hiljem...
Ses pole midagi halba, et presidendi ümber on korduvalt kontrolli läbinud inimesed. Seda enam meie päevil, mil isegi kaadripolitseinik võib mõrtsukaks osutuda.
Peamine pole, kes seisab kõrval. Peamine on hoopis muus!
Meenutage presidendi-palvuse kaadreid. Ta seisab näoga meie poole, vaatab meie peale, lööb risti ette...
Vaatab meie peale? Aga meid ju pole seal.
Ta vaatab kaamerasse. Vaat, mille ees ta seisab! Teatud mõttes võib öelda, et ta palvetab kaamerasse.
Jah, ta palub jumalat, palvetab oma looja poole. Oli see ju televisoon, mis lõi ametnikust kolme kuuga, mis on ajaloo seisukohast hetk, suure presidendi.
Seetõttu hävitatigi sellise sihikindlusega võõrad jumalad – vaenulikud telekanalid, mis näitasid valesti, segasid, naersid välja, pidasid arvet – teisisõnu: tegelesid pühaduseteotusega.
Pole vaja midagi üleliigset välja mõelda, oletusi teha. Muidu võib ei tea kuhu välja jõuda. Näiteks: tead, ta palvetas kloostris seetõttu, et plaanib kloostriasukaks hakata. Jama. Kõik kulgeb telepildiuskumise kaanoneid mööda, maine mõõde tähendust ei oma.
Kõikenägev silm, kõikekuulvad kõrvad. Presidendi jumal on temaga kõikjal. Me näeme teda telerist. Ja tema näeb meid telerist.
Tõlkinud Teet Korsten