Postimees – vastutustundlik, väärikas, vaba (13)

Lauri Hussar
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.
Postimees. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kas sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kes veel kirjutab anonüümseid veebikommentaare? Olen viimase aasta jooksul seda küsimust Postimehe lugejatega kohtudes korduvalt küsinud ning pea alati saanud eitava vastuse. Veelgi enam: anonüümsete kommentaaride lugeminegi hakkab minevikku jääma.

Võimalus, millest pidi algselt saama Eesti rahva kollektiivne aju, muutus kahjuks peagi peldikuseinaks, mis andis põhjendamatult ruumi viha ja vaenu õhutamisele või lihtsalt valimatule sõimule. Eelmise aasta alguses otsustas Postimees anonüümse kommentaariumi sulgeda, lubades edaspidi oma lehele vaid registreeritud kasutajate kommentaare. Konkurentide ja kriitikute hinnangul oli see hoop sõnavabadusele ja pihta olevat saanud ka vaba ajakirjandus, sest anonüümne kommentaarium olevat oluline uuriva ajakirjanduse töövahend. Veel räägiti sellest kui ventiilist, mis laseb ühiskonnast üleliigset auru välja. Anonüümse kommentaariumi sulgemisega riskivat väljaanne aga oma lugejad kaotada. 

Nüüd võime öelda, et ükski nendest ennustustest ei pidanud paika. Inimesed julgevad oma seisukohti välja öelda nii Postimehe kommentaariumis kui ka sotsiaalmeedias. Ükski uuriva ajakirjanduse valda kuuluv lugu ei ole anonüümse kommentaariumi puudumisel tegemata jäänud ning meie lehe lugejadki ei ole kuhugi kadunud. Ent õhk on saanud puhtamaks valimatust sõimust, räuskamisest, viha ja vaenu õhutamisest. Ka meie konkurentide juures võib täheldada, et üha rohkem kommenteeritakse lugusid oma nime ja kasutajakontoga. Anonüümse kommentaariumi sulgemise eest pälvis Postimees läinud aastal Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhinna, mille üleandmisel ütles fondi juht Mall Hellam, et selliste sammudega kaitseme ühtaegu sõnavabadust ning võtame vastutuse oma sõnade ja tegude eest ka virtuaalruumis. 

Möödunud aasta suurim ja ehk märgilisim muutus oli seotud Postimehe paberlehe tuumakamaks muutumisega. Uue ja ajakohase ilme sai nädalalõpulisa Arter, mahukamaks muutus pikemaid arvamus- ja kultuuriartikleid koondav nädalalõpulisa AK ning täiendust sai ka meie igapäevane põhileht, milles suurendasime nii uudiste-, välis- kui ka majandusrubriigi lehekülgede arvu. Novembris värvisime majandusuudiste leheküljed ärilehele kohaselt roosaks, mis muutis kogu lehe väljanägemise mitmekülgsemaks ja õhulisemaks. Kui lisada siia ka neljapäeviti Postimehe vahel ilmuv Maa Elu, on Postimees kõige mahukam ja laiemat teemade ringi kattev kvaliteetväljaanne Eestis.

Palju on seejuures küsitud, miks ujume tänapäeva internetiajastul vastuvoolu ja panustame  nõnda palju paberlehte. Meid kohustab Postimehe positsioon. Postimees on Eesti paberlehtede turu suveräänne liider. Ajalehtede liidu lugejauuring kinnitab, et võrreldes aastataguse küsitlusega on meil üle 4000 lugeja rohkem. Postimees on ka pea ainus paberleht, mis on aastataguse ajaga võrreldes lugejaid juurde võitnud. Vahe järgmise konkurendi ees on kärisenud 38 000 lehelugejale. Meil on üle 25 000 lugeja rohkem kui Eesti Päevalehel ja Eesti Ekspressil kokku ja see arv võib olla veelgi suurem, sest nende kahe püsilugejad võivad ka kattuda. Kõrgharidusega lugejaid on meil üle 10 000 rohkem kui aasta tagasi. Selle kõige taustal on keeruline Postimehe paberlehe kadumist ennustada. Paljud minu vanemad kolleegid on ikka väljendanud veendumust, et paberlehel on hing. Olgu selle tunde tekitajateks kas iseloomulik trükipaberi lõhn või lehe avamisel kostev paberikrabin, kuid paberleht on üks osa inimese terviklikust meediatarbimisharjumusest, pakkudes peale põhjaliku uudistepaketi ka pikemat ja maailma avardavat lugemist. 

Aasta 2016 oli Postimehele suurte muutuste aasta ka veebis. Uue ja tänapäevase ilme on saanud nii meie veebi- kui ka mobiililahendused. Nende lahenduste väljatöötamisel oleme üritanud leida tasakaalu uudiste esitamise ja reklaamide näitamise vahel. Et meie veebilood oleksid põnevamad ja paremini loetavad, üritame üha rohkem rikastada neid piltide, videomaterjalide ja graafikutega: ikka selleks, et lugejakogemus oleks mitmekülgsem ja mõnusam. Ka telepildi edastamisel on postimees.ee roll aina suurem. Postimehe päevaintervjuud, ülekanded olulistelt sündmustelt ja haaravatelt spordivõistlustelt on saanud meie veebi lahutamatuks osaks. 

2016. aastat jäävad tähistama mitu õnnestunud eriprojekti, millest säravaim on kindlasti koostöös Kanal 2ga valminud «Suur presidendidebatt». Saade, mille tegemiseks kasutasime ära mõlema meediakanali tugevused, osutus augustikuu vaadatuimaks telesaateks Eestis. Rõhutan, et haruharva tõuseb poliitikasaade teleedetabeli absoluutsesse tippu. Selle kogemuse põhjal usun, et koostöö Eesti Meedia kontserni teiste ettevõtetega alles saab tuult tiibadesse ning tulevik toob siin meie lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele kuhjaga üllatusi, äratundmist ja avastamisrõõmu. 

Oma esimesel tööpäeval kirjutasin, et Postimees on omamoodi kooslus suurest lugejate hulgast, heast mainest ja usaldusväärsusest ning millestki imetabasest, mida tuntakse, kui soovite, Postimehe vaimu nime all. See vaim väljendub ennekõike meie ajakirjanike pühendumises ja professionaalsuses, aga ka vastutustundlikkuses ja vabaduses oma ajakirjanduslike valikute tegemisel. 

Postimehe tugevus on tema ajakirjanike tugevuses ning meie lehe 160. sünnipäeva künnisel võib rõõmuga tõdeda, et töötan ühes lehes koos Eesti parimate ajakirjanikega ja et see, milleks papa Jannsen lehe ellu kutsus, kajab vastu ka 2017. aastal

Teile, kallid lugejaid, soovin alanud aastaks palju kordaminekuid, rõõmu ja rahu, aga ka vahvaid, kasulikke ja olulisi hetki Postimehe seltsis.

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles