Vastukaja: kas Mart Sanderi arvates on ateistid väärakad? (1)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Sanderi artikkel Postimehe arvamusküljel.
Mart Sanderi artikkel Postimehe arvamusküljel. Foto: Repro

Vastukaja Mart Sanderi artiklile «Kapist välja ja paraadile!» (PM 30.12).

Tiit Saare: kirjutis täis valesid ja vihkamist

Kui lugesin 30. detsembri Postimehest Mart Sanderi arvamust, haaras mind õud. Kas Eestis on alanud inkvisitsioon?! Niivõrd vihkamisest ja valedest kokkupandud kirjatööd nii intelligentselt inimeselt (Mart Sanderist on mul selline arvamus kujunenud) ei ole ma kaua aega lugenud.

Kui arvamuse autor süüdistab ateiste nõukogude ajupesus ja mitmes surmapatus, siis esindab tema stiil ja seisukohtade räigus kõige ehtsamat nõukogulikkust ja enamlust, ainult pööratud kujul.

Sanderi seisukohast on rahulik kodanik see, kes usub jumalat. Ateistid on tema arvates väärakad, esitatud argumendid usklikkuse ulatusest ja sügavusest on mitteveenvad. Kui inimene on mingis uuringus määranud end seotuks mingi konfessiooniga, ei tähenda see veel, et ta usuks tõeliselt jumala olemasolu. 

Mart Sanderil soovitan lugeda usundiloolaste ja piibliuurijate töid religiooni tekkimisest, jumala «leiutamisest» jms. Religioon koosneb valdavalt müütidest ja nende tõlgendustest. Inimeste maailmavaade ja eetika ei pea alati tuginema müstifikatsioonile.

Mina olen ateist ega kavatse ronida kusagile kappi. Kui Mart Sanderile see huvi pakub, ronigu ise kappi koos nendega, kes peavad õigeks, et Eesti riigis peaks valitsema riigikirik. Võib-olla peaksime taastama keskaegsed piiskopiriigid? Niipalju siis Eestis valitsevast tolerantsusest ja demokraatiast. Quod licet Jovi non licet bovi! (ladina k «Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale» – toim).

Tiit Saare, ateist

--------

Martin Kivisoo: jätame presidendile vabaduse

Mart Sander kirjutab 30. detsembri Postimehes, et kui usupüha on riigipüha, siis usupüha austamine ja tähistamine riigipea poolt kuulub terve mõistuse järgi tema töökohustuste hulka. Samas vastavalt Eurobarometer 2010 uuringutele võtab ka Sander omaks, et Eesti inimestest 18 protsenti usub jumalasse, 50 protsenti tunnistavad mingi kõrgema jõu või energia olemasolu ja 29 protsenti on ateistid. Viimase rahvaloenduse andmetel on jumalainimesi 18, ateiste 8 ja vaimsust püüab mõista oma käe peal 76 protsenti.

Kuna kuulume kristlikku kultuuriruumi, siis Sanderi arvates riigipea ja 82 protsenti elanikkonnast peavad usupühad kaasa tegema kombetäitmise jumalateenistustel. Selline nõue on kristluse mõnitamine ja 82 protsendi inimeste ahistamine.

Kirjutan enam kui 50 protsendi elanikkonna kaitseks. Mul on kombeks viia Jaani kirikusse lilli. Tunnistan meieisapalvet kui vaimset kontsentraati. Tunnistan, et hing on igavikuline ja killuke jumalikku on igas inimeses, lilleõies, jäneses, kassis ja hobuses. Sama tõde kehtib ka Euroopa metsarahvaste haldjakultuuris ja hinduismis.

Võiksin lilled viia ka haldjakivile või hinduismi templisse, aga olen harjunud viima neid Jaani kirikusse. Hinduismi templis tunnen ennast nagu kodus, sest seal on sama palju jumalaid nagu Muhu saarel haldjaid.

Kristus lubas Maa peale tagasi tulla – selleks peab ta uuesti sündima. Sellega viitas ta reinkarnatsioonile, mida kristluse teine suurkogu 284. aastal Bütsantsis kahjuks ei tunnustanud. Mulle on inimese hing nii kõrge ehitus, et seda ei saa valmis ühe eluringiga. Olen võrdväärselt ketser nii maausu, kristluse kui hinduismi seisukohalt.

Kas minusuguseid on 50 või 74 protsenti Eesti elanikkonnast, see pole selge. Kas oleme parajasti talumehed, baleriinid või presidendid, vajame inimlikku voli kirikusse minna või mitte. Vajame mõistmist, kuhu vaimsus meid kutsub. Mõistmine jõuab meie juurde aastatega. Jätame vabaduse Kersti Kaljulaidile järgmistel presidendivalimistel jõuda kirikusse või mitte.

Martin Kivisoo, Tihuse Hobuturismitalu peremees

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles