Euroopa ärkab ja märkab üha selgemalt Kremli peetavat infosõda. Tänasest lehest leiate loo sellest, milliseid vastusamme kavatseb ette võtta Tšehhi valitsus, et mitte lasta demokraatlikke valimisi võltsuudiste ja muude infosõja võtetega kaaperdada.
Juhtkiri: Euroopa ärkab ja märkab Kremli infosõda (14)
4. jaanuar 2017, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopas seisab sel aastal ees ridamisi olulisi valimisi. Eelmisel aastal hoiatasid hulga suurte riikide luureteenistuste juhid just nimelt Kremli katsete eest mõjutada valimisi. Teame, mida räägivad ameeriklased sellest, kuidas Venemaa infot varastades ja varastatud materjali täpselt lekitades nende presidendivalimistesse sekkus.
Suve lõpus avaldati Tšehhi julgeolekuasutuse raport, mille järgi on nende riigis aktiivseimad Hiina ja Venemaa luure. Kusjuures ülekaalukalt kõige aktiivsem Venemaa luure keskendub suurel määral infosõjale, püüdes nõrgendada Tšehhi meedia mõju, kontrollida venelastele antavat infot Tšehhi kohta, nõrgendada ühiskonnas kaitsetahet, võimendada ühiskondlikke pingeid, nõrgendada NATOt ja ELi ning kahjustada Ukraina mainet.
Raportis öeldi selge sõnaga, et infosõjast tulenev oht ei kao, isegi kui peaksid lõppema sõjad Ukrainas ja Süürias, vaid neid võtteid ja võimeid, mida Venemaa kasutab ja arendab, saab ta tahtmise korral alati kasutada selleks, et destabiliseerida ja mõjutada Tšehhi ühiskonda ja poliitikat. Järelikult peavad ka vastumeetmed olema püsiva iseloomuga. Sellega Tšehhi valitsus nüüd uut asutust luues tegelema hakkabki.
Venemaa eriteenistustel on pikk nõukogude minevik ja just nõukogude impeeriumi ajast on üle võetud ka tööriistakast nimega «maskirovka», «desinformatsioon». Neid võtteid on kirjeldanud paljud külma sõja ajal lääne poolele üle läinud nõukogude luurajad. Neist võib lugeda näiteks Rumeenia Securitate kindrali Ion Mihai Pacepa mõne aasta eest ilmunud raamatust. Vihjeid ja teadmisi arvutiajastu uuendustest «maskirovka» võtetes saame pidevalt päriselust. Infosõja eesmärkidest kirjutatakse Venemaa enda doktriinides.
Ometi leidub uskmatuid Toomaid, kes isegi massiivse tõendite kogumi juures ütlevad: pole olemas, pole isegi võimalik. Paraku on võimalik. Ja sihipärasele tegevusele tuleb ka sihipäraselt vastu astuda. Kuidas täpselt ja millised meetodid on demokraatlikele ühiskondadele kohased, on olnud ja on praegugi vaidluste teema.
Ometi hakkab ka vabas maailmas tekkima ideid, kuidas täiendada omaaegseid vastutegevuse võtteid moodsatega. Üha kiiremini tuleb osata otsustada, millisest allikast tulnud info on ilmselt usaldusväärne ja milline sõnum on tõenäoliselt fabritseeritud eksitamiseks. Üha tähtsam on hoida ühiskonna institutsioonide usaldusväärsust.