John McColl: kuidas ennetada NATO ja Venemaa suhete halvenemist

, endine NATO Euroopa Vägede Ülemjuhataja Asetäitja(DSACEUR)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
John McColl
John McColl Foto: SCANPIX

NATO ja Venemaa suhted on teravad ning vajavad ettevaatlikku, aga konkreetset käsitlemist, kirjutab endine NATO Euroopa Vägede ülemjuhataja asetäitja (DSACEUR)

USA tulevane president Donald Trump väljendas oma kampaania käigus kahtlusi NATO suhtes ning nüüd on ta kujundamas välispoliitikat, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed Euroopa niigi pingelisele julgeolekuolukorrale. USA võimalik eemaldumine liidust saabub just sel hetkel, kui Venemaa ja NATO vahelised suhted on ajaloo kõige halvemad. Kuna mõlemad pooled on märkimisväärselt laiendamas sõjalist tegevust, on Euroopal vaja uusi ja julgeid ideid edaspidiste võimalike vastuseisudega toime tulemiseks.

Värsked ideed on veelgi olulisemad, kui võtta arvesse kasvanud äparduste ja valearvestuste riski, mis võivad pingeid suurendada, eriti tänu Venemaa sõjalisele tegevusele NATO piiri ääres viimase kolme aasta jooksul. Inimohvritega lõppeda võivad vastuseisud pole välistatud ei Läänemere ega Musta mere piirkonnas, kus sõjalennukid sooritavad sõjalaevadest kiireid möödalende ja luurelennukid võivad teha agressiivseid manöövreid. Selline võimalus muutus vägagi reaalseks näiteks 2015. aasta novembris, kui Türgi tulistas Süüria piiril alla Vene sõjalennuki.

Kahepoolsed lepingud ei kata kõike

Hiljutine Euroopa juhtimisvõrgustiku (ELN) raport näitab, et hoolimata kahepoolsetest vahejuhtumite käsitlemise lepingutest Venemaa ja NATO liikmesriikide vahel, on siiski hõlmamata alasid. Praegu eksisteerivad kokkulepped on piiratud, sest need ei ole omavahel kooskõlas ega võta arvesse tsiviiltegevust ja tänapäeva tehnoloogiat, näiteks mehitamata õhusõidukeid.

Olukorra muudab halvemaks see, et praegune raamistik ei hõlma rindejoonel asuvaid NATO riike, nagu Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia, ega ka NATO liikmestaatust mitte omavaid Soomet ja Rootsit. See on aga tõsine möödalask, mis suurendab halvasti reguleeritud geopoliitilise ruumi haavatavust ja loob soodsad olud nii segaduse tekitamiseks kui valetõlgendusteks. Näiteks jääb selgusetuks küsimus, millised NATO-välised riigid peaksid täitma USA ja Venemaa vahelist mereintsidentide kokkulepet.

Praeguses rahvusvahelises keskkonnas on oluline, et loome raamistiku eri poolte sõjavägede vaheliste ja nende seas opereerivaid tsiviillennukeid puudutavate juhtumite haldamiseks, mis tagaks läbinähtavuse ja prognoositavuse. ELNi raport on tuvastanud mitmed kohe teostatavad sammud, mis vähendaksid märkimisväärselt olukorra edasise halvenemise tõenäosust vähemalt lähitulevikus. Kõik NATO liikmesriigid ja partnerid ning isegi Venemaa peaksid ELNi ettepanekuid tõsiselt võtma ning arendama välja laiaulatusliku ja mitmekülgse lähenemise, et vastuseisuga toime tulla ja edasist eskalatsiooni vältida.

Vaja on rangeid reegleid

Sõjavägede vahelistele intsidentidele keskendumine reaalajas nõuab rangeid suhtlusprotokolle ja käitumisregulatsioone kõikide asjasse puutuvate riikide relvajõududele. Kui juba eksisteerivaid kahepoolseid mehhanisme ei saa kasutada, peaksid NATO või mõne selle liitlase operatiivkäske täitvad riigid kasutusele võtma uued riskivähendamise protokollid ning tagama ka nende täitmise. Samuti on vaja praegused kahepoolsed lepped ajakohastada, peegeldamaks uut sõjaväelist reaalsust, ning seejärel peaksid kõik pooled neist rangelt kinni pidama.

NATO liikmed ja partnerid peaksid kasutusele võtma uue raamistiku põhimõtted ja protokollid ning rakendama neid parima praktikana, kui tegutsetakse Vene lennukite ja mereväealuste läheduses. Sellisel juhul oleks näiteks kõigile osalistele selged detailsed regulatsioonid sõjamanöövrite kiiruse ja kauguse kohta ning ka lippude ja valgussignaalide meetodid. Praeguses olukorras oleks mõlemale osapoolele kasulik ka saavutada kokkulepe pidevalt jälgitavate raadiosageduste kohta.

Veelgi olulisem on see, et uus julgeolekuraamistik parandaks sõjaväe ja tsiviilisikute vahelisi suhtluskanaleid ja -praktikaid, et tagada turvalisus tiheda liiklusega õhukoridorides ja rahvusvahelistes vetes. Sellisele tulemusele võiks jõuda näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni juhtimise all ning reaalajas ka jagatud radari- ja lennujuhtimissüsteemidega, erisuhtluskanalitega ja ühiselt kokku lepitud tegevuskorraga kahtlasele õhutegevusele reageerimisel.

Ka tsiviillennujuhid peavad koostööd tegema

Oluline on, et need vastastikused meetmed ei toimiks mitte ainult NATO ja Venemaa vahel, vaid ka mõlema poole sõjaväe- ja tsiviillennujuhtide vahel. Mõnel riigil on küll andmete jagamise suhtes põhjendatud julgeolekumured, kuid kõikide lennujuhtide ligipääs samadele andmetele on õigustatud tsiviilelude kaitsmiseks ja ebavajalike sõjaväeliste vastuseisude ärahoidmiseks.

Uue raamistiku viimase osa arendamist peaks juhtima Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, mis tagab kommunikatsioonivõrgustiku riikide pealinnade vahel, ning mida saaks kasutada reaalajas operatsioonide koordineerimiseks. Tugevamas rollis saaks organisatsioon oma liikmeriike utsitada ka Viini Dokumendi usalduse ja julgeoleku suurendamise meetmeid üle vaatama ja taaselustama, sest see on Euroopa julgeoleku nurgakiviks.

Nii NATO kui Venemaa juhid (kes alles detsembri lõpus kohtusid) peaksid vaagima uusi ja olemasolevaid ettepanekuid, et vähendada riske, suurendada läbipaistvust ja vältida ohtlikke sõjaväelisi intsidente, enne kui on liiga hilja.

Endine Euroopa Vägede Ülemjuhataja Asetäitja (DSACEUR)  Kindral Sir John McColl on Jersey abikuberner ja Euroopa juhtimisvõrgustiku liige.

Copyright: Project Syndicate, 2016.

www.project-syndicate.org

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles