Juhtkiri: kõhutunne või kohvipaks? (1)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala.
Euroala. Foto: SCANPIX

Prognoosimine on teadagi üks tänamatu töö, ometi tegeletakse sellega päevast päeva ja majandusvaldkonnas toob see ka leiva lauale. Postimees paneb iga aasta alguses majanduse põhinäitajate osas kõrvuti majandusanalüütikute prognoosid ning osaleb ka ise tulevikku vaatamises.

Muidugi võib nõustuda ühe tuntud vaatlejaga, et niisuguse komakohtadega arvestuse juures ei maksa tulemusi üle tähtsustada – hästi ennustasid kõik. Samas saab Postimehe lugeja (ja tellija) rõõmustada, et majandusest kirjutavad ajakirjanikud ei suuda proffidega mitte ainult rinda pista, vaid edetabelisse asetatuna aasta arvestuses isegi kuldmedali võita. Tänavu just nii läkski.

Ajakirjanike kõhutunne teadis tulemusi täpseimalt ja seda mitte esimest korda kõnealuse prognoosi ajaloos. Oluliseks osutub suur pilt ning selle vaatlemise kunst pole kunagi olnud võrreldav kohvipaksu pealt ennustamisega.

Võimalik, et võti on praeguses keerulises ajas. Mõjul on vastasmõjud ning kohati tegutseb just alati tõde otsiv ajakirjandus piksevardana. Läinud aasta välgud poliitilises keskkonnas tabasid paljusid üllatuslikult. Brittide referendum andis Brexiti. Donald Trump valiti Ühendriikide presidendiks. Need on kahtlemata üliolulised sündmused, mis peaksid ju näiteks Eesti väikese avatud majanduse lahte tormi-iile tooma, ometi on mõju seni tagasihoidlik. Kui lained tulevad, siis võib-olla hiljem. Tegelikult pole praeguseks päris selge, kuidas (ja kas üldse) britid tehniliselt eralduvad. Niisamuti on teadmata, kuidas igaühele meeldida sooviv Trump otsuseid langetab. Ja milliseid.

Lähemalt tunnetatavamatest asjadest võiksime küsida, millist mõju avaldab tänavune valitsuse vahetus. Maksumuutustest tulenevat hakkame tajuma alles 2018. aastal. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine võiks iseenesest sisetarbimist hoogustada, samas ülearu palju me sellele majanduses loota ei saa. Loodetud juba küll. Inflatsioon, mis teatud ajal kandis kroonilist negatiivset kuvandit, püsib nullis. Stabiilsus on ju tore, aga seisak on tema lähisugulane. Tuleva aasta prognoosis on keskmine majanduskasv 2,2 protsenti. Viimastel aegadel on tulnud esialgset optimismi aasta jooksul revideerida ning lõpptulemus oli ikkagi vaid 1,3.

Rääkides käegakatsutavast lootusest majanduses, on põhjust oodata uusi euroraha vooge. Ka eelseisev Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine võib tähendada meile ergutussüsti. Olgugi osa ühenduse bürokraatiast, 30 000 väliskülalist ja 233 sündmust – väikesele riigile on see suur asi. Kas see toob just uusi lennuliine, aga huvi Eesti vastu tõstab kindlasti ja seda saame ära kasutada. Ning kindlasti aitab sellele kaasa ka ajakirjandus nende külaliste seisukohti vahendades ja sündmustel vahetult kohal olles.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles