Ene Olle: Eesti juhid ei ole nii halvad, nagu me mõtlema kipume (2)

, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tujutsev ülemus. Pilt on illustratiivne.
Tujutsev ülemus. Pilt on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

Viimasel ajal on populaarne lüüa palli sinna väravasse, kus kritiseeritakse meie juhtide juhtimisoskust. Eks ole minagi neid palle just sinnapoole mänguväljakut nüginud ja mõelnud, et asi ongi ikka hirmus halb, kuid kui rahulikult järele mõelda, kas ikka on, küsib Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Ene Olle.

Meil on kombeks ühekülgsetesse liialdustesse langeda. Üksmeeles otsime negatiivset ja lahterdame kõik kõnealused ühte patta. Antud juhul juhid. Räägime sellest, kuivõrd halvad on Eesti juhid ja mida enam hurjutame, seda trendikamad oleme.

Jah, arenguruumi ja vajadust õppida on alati, kuid see ei tähenda kaugeltki mitte seda, et enamik juhte on halvad või ei oska hinnata oma meeskonda. Hinnang tehtule on hindaja subjektiivne, temast tulenev reaktsioon. Nii saab ühte käitumist hinnata just nii mitmel moel, kui mitmel inimesel on põhjust selle teguviisi kohta midagi arvata.

Personalijuhtimise Ühing PARE koos oma partneritega Pärnu Konverentsid ja Äripäev korraldab juba neljandat aastat parima juhi konkurssi. Ikka selleks, et tunnustada silmapaistvate tulemustega ning tänapäevaste väärtustega juhte.

Konkursi esimesel aastal palusime töötajatelt lugusid oma juhi kohta. Meil on häid juhte! Siiraid, tänulikke, uhkusega oma juhist kirjutatud lugusid tuli palju. Kirjutati nii tippjuhtidest kui pisemate meeskondade ja osakondade juhtidest.

Juhilt oodatakse tulemust, pidades silmas ennekõike häid majandusnäitajaid ja kasuminumbrit. Seetõttu koondubki juhi fookus numbritele ning vähem jääb aega ja energiat pühendada aega oma inimestele. Paremaid äritulemusi saavutavad üldjuhul siiski juhid, kes suudavad end lahti rebida Ecxelist ja keerukatest süsteemidest ning pööravad pilgu oma meeskonna poole.

Juhtidest kirjutatud lood olid lihtsad ja inimlikud. Nii juhi kui töötajana tahame igaüks anda oma panuse, olla vajalik ja väärtustatud. See lihtsalt on üks inimlikest vajadustest. Kõikide oma juhti tunnustavate lugude puhul toodi esile juhipoolset tähelepanu ning inimkeskset mõtteviisi – juht usaldab, kaasab, innustab, kuulab, arvestab, mõistab, eesmärgistab, õpetab, andestab, julgustab jne.

Tunnustagem oma juhti! Isegi kui ta pole ideaalne. Ka juht on inimene. Kui eksimine on inimlik, siis on järelikult ka juhil õigus mõnikord vigu teha.  Tore on õppida ning sama ämbri teistkordsest kolistamisest hoiduda. Oluliselt hullem on mitte proovida.

Suurepärane, et meie juhid julgevad katsetada ning oma meeskondi nendele põnevatele avastusretkedele kaasa haarata. Kuidas muidu oleme napi 25 aastaga jõudnud nii suure sammu oma majanduselus astuda. Suur tänu kõikidele julgetele visiooniga juhtidele! Saagu meid uuel aastal olema mitu korda enam! 

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles