Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hanno Pevkur: viis teemat Eesti tulevikutee kujundamiseks

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hanno Pevkur. | FOTO: Jaanus Lensment

Aasta algul toimuval üldkogul Reformierakonna uueks esimeheks kandideeriv Hanno Pevkur kirjutab oma blogis, et Eesti vajab debatti ideede üle, mis aitavad lähiaastatel kasvatada püsivat heaolu kogu riigis, ning pakub välja esimesed viis teemat Eesti tulevikutee kujundamiseks.

Eesti poliitika on jõudnud ristteele – kas pöörame vasakule või tagasi paremale. Ajaloost ning teiste kogemusest on teada, et vasakule keerates meid midagi head ees ei oota. Aga ka paremale hoides peab tundma maailmapoliitika võnkeid ning nende mõju Eestile. Ehk peame olema valmis muutusteks, sest valmisolek muutuseks viib edasi.

Just seetõttu vajame debatti ideede üle, mis aitavad lähiaastatel kasvatada püsivat heaolu kogu Eestis. Iga Eesti elanik peab Eesti edust osa saama. Arutelu algatamiseks pakun välja esimesed viis teemat Eesti tulevikutee kujundamiseks.

1. Eesti püsib vaid siis, kui meil on haritud rahvas.

Eesti PISA testide tulemused on suurepärased, kuid praeguses muutuvas maailmas peab Eesti haridussüsteem olema paindlik. Peame lisaks tugevale reaal- või humanitaarbaasile andma noortele senisest parema ettevalmistuse igapäevaeluks ja tegelema teadlikult väärtuskasvatusega.

Eesti kool vajab õppekavadesse majandus- ja ettevõtlusõpet nii, et juba põhikooli lõpetaja teeb lisaks tangensile ja koosinusele vahet ka brutol ja netol, käibel ja kasumil ning saab alusteadmised Eesti maksusüsteemist. Meil on vaja senisest tugevamat töökohtade ja hariduselu seotust, et kutse- ja kõrgkoolide õppekavad suudaksid kiiresti reageerida tööturu muutustele ja innovatsioon ning teadus-arendustegevus on paremini finantseeritud. Väikese riigi edu võti seisneb eelkõige nutikates lahendustes. Haritud inimene hoiab ning väärtustab ka eesti keelt ja kultuuri.

2. Eesti majandusedu tagab kõrgem tootlikkus, suurem eksport ja maailma parim ettevõtluskeskkond.

Arvestades, et ettevaatavalt on Eesti tööturul tekkimas töökäte puudus, peab Eesti majandus olema maksimaalselt avatud ning siinne tööturg paindlikult turvaline. Ettevõtjatel peab olema kindlus, et riik sekkub majandusse minimaalselt, sest tootlikkust ei loo mitte riiklikud regulatsioonid, aruandlus ja järelevalve, vaid paindlik tööturg, uuenduslikud lahendused ja inimeste tahe olla ettevõtja ning ettevõtlik. Riigi võimalus ettevõtjatele jõukuse kasvatamisel appi tulla olgu eelkõige lihtsa, selge ja arusaadava maksukeskkonna loomine, ekspordi toetamine ja seadusandluse lihtsustamine.

Ekspordi toetamiseks on minu arvates ülioluline suurendada teadlikult valitud sihtturgudele (näiteks Aasias) Eesti müügivõimekust, et suudaksime teadlaste ja start-up'ide loodut ka laia maailma viia, et Eesti jõukust kasvatada. Eestisse inimeste kutsumiseks on mõistlik edendada oma tugevusi, näiteks spetsiaalturismi meditsiini-, konverentsi-, spaa- või loodusturismi näol. Sellist turismi aitaks elavdada ka mõne pikaajalise suure projekti käimalükkamine – näiteks Tallinna-Helsingi tunnel või süstikrongid Peterburi.

Ma näen tugevat lisapotentsiaali Eesti igipõlises tugevuses ehk merendusega seotud tööstuses. Olgu vaid ühe näitena toodud mõte tuua suured kaubalaevad Eesti registrisse, mis annaks hea majandamise korral Eestile sadu miljoneid eurosid.

3. Eesti vabaduse kinnistab rahva kaitsetahe ja head suhted partneritega.

2016. aasta jõulude ajal võime väita, et Eesti pole kunagi olnud paremini kaitstud kui täna. Ent üleilmselt ärevad ajad sunnivad meid rohkem pingutama. Kriisikolded Süürias ja selle lähinaabruses, Venemaa agressiivne käitumine oma naabrite suhtes, Brexit ja veel mitmed sündmused maailmas sunnivad meid üha enam rahvusvaheliselt kaasa rääkima. Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust tähendab, et Euroopa Liidus tekib vältimatu vajadus kaine ja ratsionaalse poliitika järele ja selle koha peab sisse võtma Eesti. Samal ajal on tähtis säilitada head suhted nii Suurbritannia kui USAga.

4. Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.

See laulurida meenutab meile eelkõige vajadust muuta sotsiaalpoliitikat. Ei ole võimalik kasvatada tugevat keskklassi kõigile kõrgete sotsiaaltoetuste maksmisega. Riigi ülesanne on aidata neid, kes abi vajavad, ja mitte karistada neid, kes soovivad ja suudavad olla edukad.

Sotsiaaltoetuste täpsem sihitamine on võimalik tänu olemasolevate andmebaaside ristkasutamisele ning riigile juba teadaoleva info ärakasutamine aitab kiiremini üles leida hättasattunud. Väga liberaalne on võimaldada neil, kel selleks võimalus, enam panustada oma terviseriskide või näiteks tulevikuhoolduse kindlustamisesse. Eesmärk peab olema inimeste hakkamasaamine nii tööeas kui pensionipõlves, sest üldist heaolu kasvu sotsiaaltoetustega saavutada ei ole võimalik.

5. Eesti olgu efektiivse riikluse musternäide.

Kellelegi pole uudis, et mida väiksem on riik, seda kallim on seda pidada. Aga meil on võimalus tõestada vastupidist. Kasutades oma eeskujulikke IT-lahendusi, jättes ära dubleeritud tegevused ja lõpetades igasuguse riikliku tegevuse, mis lisandväärtust ei loo,  oleme riiklikult tegusad ja efektiivseimad maailmas.

Riik ei pea sekkuma kogukonnademokraatiasse või korjama statistilisi andmeid, millega pole midagi peale hakata. Riik ei pea omama ettevõtteid, mis konkureerivad vabaturul jpm. Me teame, et suudame paremini, teeme siis seda ja teeme seda koos!

Tagasi üles