Mõrvatud diplomaat

Andrei Karlov, the Russian Ambassador to Turkey, speaks at a photo exhibition in Ankara on Monday, Dec. 19, 2016, moments before a gunman opened fire on him. Karlov was rushed to a hospital after the attack and later died from his gunshot wounds. The gunman is seen at rear on the left. (AP Photo/Burhan Ozbilici) Foto: BURHAN OZBILICI/AP

«Niikaua, kuni meie vendadel pole turvaline, ei saa ka teie tunda turvalisust,» karjus esmaspäeval Ankaras 22-aastane Mevlüt Mert Altıntaş hetk enne Vene suursaadiku Andrei Karlovi tapmist. Uudisteagentuuri AP fotograafi Burhan Ozbilici eluga riskides tehtud kaadrid sündmuskohalt meenutasid Quentin Tarantino filmi: 22-aastane mustas ülikonnas ihukaitsja võtab kunstisaalis Vene karjääridiplomaadi elu. See polnud aga film ega häppening, vaid 21. sajandi tegelikkus: järjekordne Allahi-sõdalane on otsustanud «pühas sõjas» surma külvata. Venemaa sekkumine Lähis-Ida konfliktikeerisesse oli nõudnud järgmise ohvri.

Seekord oli selleks 62-aastane Karlov, Nõukogude Liidu välisteenistuse ridades karjääri alustanud mees. Karlovile määrati postuumselt Venemaa kangelase aunimetus ja tema järgi nimetatakse Ankaras tänav, kus asub Venemaa suursaatkond. Erinevalt 2015. aasta novembrist, kui Vene lennuki allatulistamise järel Türgi-Vene suhted peaaegu katkesid, lähendas see sündmus kaht riiki. Suursaadiku surm muutis suurt pilti.