Mässav Põhja-Aafrika nõuab kõigilt maailma poliitilistelt jõududelt, Euroopa Liidult nende seas, kõrgendatud tähelepanu. Vaevalt et kellelgi on praegu tagataskus hiilgavad vastused kõigile piirkonna rahu, stabiilsust ja tulevikku puudutavatele küsimustele, kuid tegevusetult istuda pole lihtsalt enam võimalik.
Karmid sanktsioonid, milles demokraatlik maailm peaks olema ühtne, on ilmselt ainuvõimalik keel, mida Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi sugused üldse kuulda võtavad. Liibüa juhtkond Gaddafiga eesotsas on valinud ilmselgelt igasuguseid inimõigusi ja vabadusi eirava verise vägivalla tee. ÜRO andmetel on rahutustes hukkunuid juba enam kui tuhat, põgenikke enam kui 100 000.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis omapoolse sanktsioone sisaldava resolutsiooni vastu nädalavahetusel. Sellega otsustati nii Gaddafi ja tema kaasosaliste reisikeeld, varade külmutamine kui ka relvamüügiembargo. Saavutati ka, et võimalikke inimsusvastaseid kuritegusid Liibüas hakkab uurima Haagi rahvusvaheline kohus, sellega nõustusid ka Ameerika Ühendriigid.
Niisugustes olukordades avaneb ka reaalne pilt rahvusvahelisest üldsusest. ELiga viisavabadust taotlev Venemaa on viimastel aegadel püüdnud näidata, et olulistes küsimustes ollakse läänega ühes paadis, ning need, kes arvavad teisiti, on kinni külma sõja aegsetes mõttemallides. Nüüd on siis tõehetk, kui Liibüa relvamüügikeelu tõttu jäädakse ilma arvestatavast sissetulekust.
Eile lisas omapoolsed täiendused sanktsioonide loetellu EL – selline otsus pole kunagi kerge, ent antud juhul on aktiivsus hädavajalik. Niisugust suhtumist meie, teatud ühtseid väärtusi hindavad eurooplased, oma riikidelt ju tegelikult ootamegi. Põhja-Aafrika konfliktid on juba väga valusalt mõjutamas rahvusvahelisi rahaturge, mida tunneme kerkiva kütusehinna näol; Vahemere-äärsed ELi liikmesriigid näevad juba sõna otseses mõttes silmapiiril põgenikehorde.
Vajadus ühtsete otsuste järele on ilmselge, kas või hätta sattunud ELi kodanike abistamist silmas pidades. Eile viitasid uudisteagentuurid, et Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy eestvõttel on ELis käimas arutelu, et juba käesoleval nädalal korraldada Liibüa küsimuses erakorraline tippkohtumine. Väidetavalt on Hispaania ja Itaalia, aga ka ELi välispoliitika juht Catherine Ashton ideed toetanud.
Riikide sanktsioonid ei too mõistagi Liibüa kriisis lõpplahendust, kuid aitavad siiski lähemale, et lõpeks süütute ohvriteni viinud vägivald.