Erakonna esimehe valimine on ikka erakonna siseasi, aga kui kandideerimisfaasis käiakse välja ideid, mis võivad muuta kogu Eesti elu, nagu toimub praegu Reformierakonna puhul, ei saa vaikida, kirjutab Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak.
Märt Meesak: lugupeetud Reformierakond, ärge kaotage reaalsustaju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On päris hirmutav lugeda pikalt võimul olnud erakonna ühe juhikandidaadi ja praeguse aseesimehe seisukohti sellest, et mittetulundusühingu ehk erakonna valimisi peaks korraldama hakkama riiklikult vabariigi valimiskomisjon. Selline seisukoht on lausa ohtlik. Seda erakonnalt, kes pidas ennast juba võimul olles Eesti Vabariigi sünonüümiks.
Enda võimu kaotusega seostas erakond ennast Eesti Vabariigi kui kindluse vastasusega, kus kõik Reformierakonna mittetoetajad olid automaatselt riigivaenlased. Nüüd on tuldud välja mõttega, justnagu erakonnad Eestis oleks riigistatud ja nende valimisi võiks hakata korraldama keskselt, justnagu omal ajal sarnase käekirjaga kommunistliku partei sisevalimisi.
Juba varem on tekitatud äriregistris erakonna liikmete register, et tööandjad saaksid teha päringuid, kas inimene kuulub õigesse või valesse erakonda. Erakondasid toetatakse Eestis riiklikult 5,4 miljoni euroga aastas, mis teeb elaniku kohta ühe kõrgeima numbri. Eestis on erakonnastunud uskumatult suur hulk elanikkonnast.
Kui mujal on see näitaja languses, siis Eestis on see kasvav trend olnud, ehk siis sundparteistamine kannab vilja. Riigi äriettevõtete nõukogud on erakondlasi täis. Nüüd siis juba ka erakonna valimised peaks olema riiklikud. Kuhu edasi? Muudame kogu aeg enda ümber maailma, mitte ei muutu ise?
Lugupeetud Reformierakond ja selle juhtkond. Ärge kaotage reaalsustaju ja aru peast! Reformierakond ja erakonnad Eestis ei ole automaatselt Eesti Vabariik. Erakonnad, kaasa arvatud Reformierakond, on mittetulunduslikud ühingud, kes viivad ellu oma poliitilisi vaateid vabatahtlikkuse alusel. Mingit sundlust seda teha ei ole ning kui seadustega määratud ülesannete või ausate valimistega ei saada hakkama, võib alati oma tegevuse vabatahtlikult lõpetada. Sellega ei lõpe automaatselt olemast ka Eesti Vabariik! Aru pähe!