Veronica Pehe: Poola valitsus jätkab liikumist autoritaarsuse poole (5)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusevastane meeleavaldus Poolas
Valitsusevastane meeleavaldus Poolas Foto: Scanpix/Pacific Press/Sipa USA

Oleme Poolas ära harjunud sellega, et valitsev Õiguse ja Õigluse partei (PiS) muudab pidevalt demokraatlikus režiimis vastuvõetava sisu piire, kirjutab Euroopa Ülikooli Instituudi teadur Veronika Pehe.

Konstitutsioonikohtu üle kontrolli haaramine ja täieliku abordikeelu kavand on tekitanud rahvusvahelist kära ning viinud kahe protestialgatuse kujunemiseni, milleks on Demokraatia Kaitsmise Komitee (KOD) ja Must Protest.

Esimene neist suutis küll tuua tänavatele kümneid tuhandeid rahulolematuid inimesi, aga ei saavutanud ühtegi järeleandmist. Naiste üleriigiline mobilisatsioon abordiseaduse vastu sundis aga valitsust tagasi tõmbuma ning täieliku abordikeelu otsus lükati edasi.

Tegemist on tõenäoliselt suurima kodanikuprotesti edulooga Poolas. Kui poolakad aga koguneksid tänavatele iga kord, kui nende valitsus teeb vastuolulise sammu kodanikuõiguste piiramise suunas, peaksid nad laagri looma.

Ainuüksi viimastel nädalatel on vähemalt kolm murettekitavat sündmust näidanud, et valitsusel on plaan arvamuste paljusus maha suruda.

Rünnakud kodanikuühendustele

Ida-Euroopas ei ole lihtne olla valitsusväline mittetulundusühing.

Tšehhi Vabariigis rünnatakse valitsusväliseid organisatsioone pidevalt ning neid nimetatakse isegi «ebavajalikeks». Ungaris terroriseerib Viktor Orbáni valitsus valitsusväliseid organisatsioone absurdsete finantsaudititega ning viitab neile kui «välisjõududele».

Poola Õiguse ja Õigluse partei on alustanud sarnast käitumist. Sarnaselt Tšehhi endisele presidendile Václav Klausile, kirjeldab PiS partei juht Jarosław Kaczyński kodanikuühiskonda kui ülearust kolmandat sektorit, mis pidevalt sekkub valitsuse ja rahva vahelistesse suhetesse. Tema praegune positsioon võimaldab tal valitsusväliste organisatsioonide töö palju keerulisemaks muuta.

Riigitelevisioon ja parempoolne meedia on kodanikuühenduste vastu alustanud süstemaatilist laimukampaaniat, süüdistades neid riigi abirahade ja teoste riikide rahalise toetuse kasutamist valitsuse õõnestamiseks.

Organisatsioonid nagu Stefan Batory Fond, mis pakuvad rahastamist paljudele Poola kodaniku- ja sotsiaaltegevustele, ning vasakpoolne kirjastus Krytyka Polityczna on saanud süüdistuse, mille järgi on nad miljardärist filantroobi George Sorose ja tema Open Society fondide «agendid».

Valitsust vastandavatel organisatsioonidel polegi valikut. Riigi poolt rahastatuna on tegemist maksumaksjate raha eest «vasakpoolse propaganda» levitajatega ning teistest riikidest rahastuse saajad on süüdi väliste huvide poole püüdlemises.

Tähelepanu ei pöörata aga sellele, et ka parempoolsed valitsusvälised organisatsioonid saavad raha mujalt, ega ka sellele, et süüdistatud organisatsioonide kodulehtedel on nende rahastajad avalikud. Läbipaistvus toob praegusel juhul pigem kahju kui head. Poolasse on jõudnud ajastu, milles emotsionaalsed veendumused on olulisemad tõest.

Praegu töötab valitsus selle nimel, et rajada kodanikuühiskonna arendamise riiklik keskus, mis teostaks järelevalvet mittetulundusühingutele rahastuse jaotamisele. Kodanikuühiskonna organisatsioonide traditsiooniline roll liberaalses demokraatias on olla valvekoer, kes haugub ebademokraatlike meetmete kasutamise peale, kuid nüüd on PiS otsustanud kasutusele võtta veelgi suurema ja õelama koera.

Pole keeruline arvata, milliseid organisatsioone uus keskus toetama hakkab: eeliskohtlemise osaliseks saavad «traditsioonilised» perekonnad, katoliiklikul väärtused ja patriootilised algatused.

Valitsus ei saa küll keelustada välist rahastust, aga on võimeline välja suretama arvukalt organisatsioone ainuüksi riigipoolse rahastuse lõpetamisega.

Kogunemisvabadus? Mitte kõigile

Poola parlamendis vastu võetud parandus kogunemisvabaduse seadusele lubab kodanikualgatusi veelgi enam ohustada.

Eesmärgiks on piirata avalikke kogunemisi, mida ei ole korraldanud riik ega katoliku kirik, sest neil saab olema eesõigus kogunemiste jaoks avalike kohtade broneerimisel. Praeguseni võis avaliku meeleavalduse korraldada esimene grupeering, kes registreeris oma kavatsused ametlikes kanalites.

Seaduseparandus paistab olevat seaduslik vahend selleks, et ennetada konflikte meeleavaldajate vahel, takistades selleks kahe erineva ürituse toimumist samal ajal. Tegelikkuses tähendab parandus aga seda, et valitsuse poolt heaks kiidetud üritused saavad eesõiguse. Õiguse ja Õigluse partei püüdlust opositsioonigrupid tänavatelt minema ajada toetab ka ühekordseid demonstratsioone üle trumpav klausel, mis viitab riigipühadel toimuvatele «tsüklilistele kogunemistele».

Praktikas tähendab see seda, et natsionalistide regulaarne paraad Poola iseseisvuspäeval on lubatud, kuid antinatsionalistlik vastudemonstratsioon ei saa toimumisluba, sest tegemist on «konkurendiga».

Murelikkust on väljendanud näiteks Poola ombudsman, Helsingi inimõiguste komisjon ja Euroopa inimõiguste volinik.

Poliitiliselt motiveeritud kohtuasjad

Kõige murettekitavamat sündmust saab nimetada vaid poliitiliselt motiveerituks. 29. novembril arreteeriti korruptsioonikahtlustuse tõttu endine senaator, Euroopa Parlamendi liige ja vasakpoolne poliitik Józef Pinior ning mitmed tema kolleegid.

Pinior, kes on olnud kommunistliku režiimi vang ja 1989. aasta eelse opositsiooniliikumise Solidaarsus liige, on valitsuse jaoks persona non grata. Valitsev partei püüab oma legitiimsust toetada nii kommunismivastasusega kui rünnakutega endise Solidaarsuse eliidi vastu. Kaczyński ise püüab Solidaarsuse legendi enda kätte saada, et kirjutada ümber ajalugu tegelike võtmeisikute kohta kommunismivastases opositsiooniliikumises.

Pinior ei ole aga takistuseks vaid oma mineviku pärast – tegemist on kõige valjuhäälsema kriitikuga Poolas asuvate CIA kinnipidamisasutuste suhtes, mida Ameerikat toetav PiS kuulda ei soovi. Lisaks sellele võib Pinior olla 2018. aastal PiS parteile suur oht, sest ta saavutab vägagi tõenäoliselt edu Wrocławi kohalikel valimistel.

Poznani kohus kuulutas Piniori süütuks pärast istungit, kus olid tema toetuseks kohal ka teised Solidaarsuse legendid: Karol Modzelewski, Henryk Wujec, ja Danuta Kuroń. Endised dissidendid avaldasid ka meedias hoiatusi, öeldes, et ajalugu on ohtlikult lähedal enese kordamisele, sest nad on end taas leidnud kohtus kaitsmas sõpra, kes võeti kinni poliitilistel põhjustel.

Praegu tundub Piniori kohtuasi olevat üksikjuhtum, kuid korruptsiooniga võitlemist kattevarjuks kasutamisest võib saada pretsedent poliitiliste oponentide suhtes umbusalduse tekitamisel.

Kõigest hoolimata pole PiS partei toetus küsitlustes veel märkimisväärselt muutunud. Euroopa Liidul on aga peale Poola demokraatia kvaliteedi ka teisi muresid. Samal ajal ei suuda Poola killustunud opositsioon pakkuda ka paremat alternatiivi, kui see sama liberaalne status quo, mis algselt PiS partei võiduni viiski.

Sellises kontekstis võib julgelt eeldada, et Poola valitsus pääseb ka edaspidi järjest rohkemate demokraatiavastaste meetme kasutusele võtmisel puhta nahaga.


Artikkel ilmus esimest korda veebiväljaandes The Conversation

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles