Juhtkiri: Reformierakond vajab nüüd liidrit, mitte juhti (2)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas püsis peaministriametis kahes valitsuses kokku 32 kuud.
Taavi Rõivas püsis peaministriametis kahes valitsuses kokku 32 kuud. Foto: Liis Treimann / Postimees

Ekspeaminister Taavi Rõivas sai sageli võtta kui nõrk juht, kelle otsustamise viisiks oli pigem otsuste edasilükkamine. Nüüd suutis Rõivas ometi otsusele jõuda ning väärib selle eest poliitikuna tunnustust. Reformierakonna juhi ettepanekul koguneb tuleva aasta alguses üldkogu, et valida erakonnale uus esimees ja juhatus.

Rõivase sammu kiirus on seekord tähtis nii erakonnale kui ka ühiskonnale. Esindusdemokraatia seisukohalt on oluline, et opositsioon oleks tugev ning toimiks süsteemi tasakaalustava tegurina. Kohtade arvult suurima poliitilise jõuna riigikogus peaks Reformierakond olema kahtlemata selge opositsiooniliider. Rõivast ei kritiseerinud aga ainult avalikkus ja koalitsioonipartnerid, vaid sageli nähtavamalt või varjatumalt ka tema enda erakonnakaaslased. Nii ei ole paraku võimalik edasi minna ning eespool toodud ootusi täita.

On ülioluline, kellest saab senise esimehe mantlipärija. Reformierakonna pink on pikk, aga häid esimehekandidaate pole kunagi liiga palju. Reformierakonnas leidub kahtlemata administraatori omadusega juhte (pikaajaline valitsuses viibimine on nende esilekerkimist soodustanud), kellest mõndagi on vaatlejad aegade jooksul esimehe saabastesse sobitanud. Sageli soositakse organisatsioonides just selliseid juhte, kes paraku eelistavad isiklikku mugavust teravamatele väljakutsetele.

Kui erakonna etteotsa kerkib administraatori tüüpi juht, siis võib kõik olla küll sile ja korras, kuid nii opositsioonis nähtaval olemiseks kui eelseisvaid kohalikke valimisi (eriti Tallinnas) silmas pidades vajab erakond hoopis teistsugust inimest. Mitte niivõrd punktuaalset tehnokraadist juhti, vaid karismaatilist liidrit, kes oleks avalikkuse silmis usaldusväärne ning isikuna särav.

Kui vaadata praegu teadaolevaid kandidaate - Kristen Michal ja Hanno Pevkur - siis mõlemal on tugevaid omadusi ja ka nõrgemaid külgi. Aga aega on, kandidaate võib lisanduda.

Suuresti Edgar Savisaare isikust tingitud põhjustel ei ole opositsioon pikka aega olnud Eesti poliitilistes protsessides kuigi mõjukas. Tugeva opositsiooni kujunemine on praegu aga iseäranis tähtis, sest uus valitsus kavandab põhimõttelisi ümberkorraldusi maksusüsteemis, alkoholipoliitikas jne.

Vabaerakond juba hoiatas, et maksumuutusi plaanitakse läbi suruda kiirustades ja kobarseadusena. Selline lähenemine on vastuolus hea õigusloome tavaga ning saanud õigustatud kriitikat, näiteks Teenusmajanduse Koja eestvõtmisel korraldatava parima ja halvima seaduse konkursi analüüsides.

Vead õigusloomes maksavad valusalt kätte. See on opositsiooni töö, mida Reformierakond ei saa jätta riigikogu väikestele fraktsioonidele, kelle hääl jääb paratamatult nõrgaks.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles