Oleme ära näinud haldusreformi ühe tipphetke: Saaremaa 11 kohalikku omavalitsust jõudsid üksmeelele ühinemises, mis tähistab põhimõtteliselt senise maakonna piires ühe valla loomist 1. jaanuarist 2018. Eraldi jäävad seaduses tulenevatest võimalustest lähtuvalt väikesaared Muhu ja Ruhnu; esialgu jäi kõrvale ka Pöide vald, mis tõenäoliselt sundliidetakse.
Saarlasi liidab geograafia: meri on ümberringi. Ühendus mandriga on Saaremaal teema number üks, mis liidab vundamendina kõiki elanikke. Allkirjadeni jõudmine võttis siiski mitu head aastat. Kohalikus ajakirjanduses peeti pikk ja asjalik debatt, otsiti plusse ja miinuseid, näiteid välismaalt. Pöide valla «ei» näitab, et leidus (ja leidub) ka ühinemise vastaseid. Osaliselt andis ühinemistõuke kindlasti kaks aastat tagasi kolme omavalitsuse liitmisel tekkinud Lääne-Saare valla kogemus. Ühinemist aitas edasi viia ka asjaolu, et selle vedajaks on aja jooksul olnud mitme erakonna poliitikud.
Arvud on muljet avaldavad: Saaremaa omavalitsuses hakkab elanikke olema 31 000, pindala 2589,39 ruutkilomeetrit, tulud 2018. aastal arvestuslikult 37,8 miljonit eurot. Neis arvudes peituvad ühinemise peamised võimalused ja ka hirmud. Skeptikud on maalinud pilte bürokraatlikust Kuressaarest, mis ahnitseb endale nii inimesed kui ka raha. See oht pole mingi vandenõuteooria. Pole kahtlust, et tulevase vallavõimu vastutus piirkonna kui terviku arendamise eest on väga suur.
Töö tegelikult alles algab. Oluline on ühendvallas luua selline võrgustik, mis annaks ka keskusest kaugemal elavatele inimestele võimaluse saada kõikvõimalikke avalikke teenuseid, mis meie ellu kuuluvad. Et lapsed saaksid võimalikult kodu lähedal kooli ja lasteaeda, et tegutseksid raamatukogud ja nii edasi. Kõike ei saa lahendada e-teenustega. Lääne-Saare valla esindajad on ajakirjanduses rääkinud, et ühinemise järel muutusid külakogukonnad senisest aktiivsemaks – selle saavutamine on juhtimise küsimus.
Linnastumisest pole pääsu, see protsess on sõna otseses mõttes üleilmne. Ent leidub näiteid, mis tugevdavad ühinemisusku. Näiteks Rootsis Gotlandi saarel, kus loodi üks omavalitsus, on väljaspool linnakeskust elavate elanike osakaal Rootsi regioonidest suurim. Trend keskuse Visby poole on alles, kuid kaugetki mitte nii hoogne kui mujal. «Mõte, et praegu oleks Gotlandil 14 omavalitsust, tundub väga veider,» tunnistas Gotlandil ja Rootsi omavalitsuste liidus pikalt ametis olnud Ulf Johansson kolm aastat tagasi ajalehes Saarte Hääl.
Saaremaal leitud üksmeel võiks olla heaks innustuseks mõistlikele ja läbi kaalutud ühinemistele ka mujal Eestis. Kohalik huvi peaks olema kogu piirkonna huvi, kogu piirkonna huvi omakorda kohalik huvi. Saaremaal on seda mõistetud.