Juhan Kivirähk: Rail Balticu teadmatus (5)

Juhan Kivirähk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Kivirähk
Juhan Kivirähk Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Rail Balticu trassivalikul tuleb otsida mõistlikku kompromissi. See otsing on aga mõeldav vaid siis, kui kõik osalised on võimalikult hästi informeeritud. Värske uuring aga näitab, et Eesti inimesed on Rail Balticu rajamise poolt- ja vastuargumentidest halvasti informeeritud, kirjutab sotsioloog Juhan Kivirähk.

Eelmise sajandi 30ndatel aastatel USAs George Gallupi algatatud avaliku arvamuse küsitlused lähtusid põhimõttest, et avalik arvamus on indiviidide arvamuste summa mingi ühiskondlikult aktuaalse küsimuse kohta, millest on avalikkust piisavalt informeeritud. See on samasugune lähenemine kui referendumite puhul: kodanike kätte saab anda otsuste langetamise siis, kui neid on probleemi olemusest ning otsuse võimalikest tagajärgedest piisavalt informeeritud.

Rail Balticu küsimuses praegu Eestis rahvahääletust korraldada ei saaks, sest elanikkonna informeerituse tase on selleks ebapiisav. Kuid see, et inimesed on jäetud teadmatusse, ei saa olla demokraatlikus ühiskonnas õigustuseks otsuste vastuvõtmisele kabinetivaikuses. Sedavõrd mastaapsed projektid nagu Rail Baltic, mis nõuavad märkimisväärsel hulgal ka maksumaksjate raha panustamist, vajavad laiapõhjalist ühiskondlikku toetust. Paraku läheb Rail Balticu rajamisest vaikides mööda ka uue valitsuse koalitsioonilepe. Sellest leiab vaid ebamäärase alapunkti «Teostame suuremahulisi taristu investeeringuid».

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles