Anders Ljunggren: hoidkem sõnavabadust

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
2. detsember 2016 10:48
Anders Ljunggren | FOTO: Kristian Pohl

Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren kirjutab sõnavabaduse kohast läänelikus riigis.

Täna tähistab Rootsi trükivabaduse 250. aastapäeva. 2. detsembril 1766 võttis Rootsi parlament vastu maailma esimese trükivabaduse seaduse, mille järgi kaotati trükiväljaannete tsensuur ning kindlustati üldsusele ligipääs avalikule teabele ja õigus osaleda poliitilistes debattides. Trükivabaduse seadus on olnud otsustava tähendusega meie praeguse heaoluriigi tekkele.

Rootsi seadus oli oma aja kohta ainulaadne. Seadus sündis ajal, kui Rootsi ja Soome olid veel ühe riigi osad. Vabadusetekst, mille koostas praeguses Soomes asuvast Kokkolast (rts k Karleby) pärit parlamendiliige Anders Chydenius, jõudis ette Ameerika Ühendriikide põhiseadusest, mis kaitseb kõigi kodanike sõnavabaduse õigust.

Sõnavabadus on Rootsit hästi teeninud. Vaba sõna ei ole mitte ainult demokraatia eeldus, vaid ka ühiskonna arengu tagatis. Ideede ja arvamuste, samuti debati ja kriitilise lähenemise takistamata tulv loob ideedekülluse ja annab hoogu innovatsioonile.

Rootsis on kodanikel olnud vastavalt avalikkuse printsiibile ja tänu 1766. aasta trükivabaduse seadusele juba pikka aega õigus saada ülevaadet riigiasutuste käsutuses olevast teabest ja juurdepääsu sellele. Mitmes riigis, sealhulgas Eestis, on samuti see õigus seadusega tagatud. Niimoodi saavad üksikisikud ja ajakirjanikud kontrollida võimu ja rahva valitud poliitikuid. Meie enda jaoks on see meie õiguskorras kesksel kohal asuv printsiip aidanud tagada madala korruptsioonitaseme ja demokraatlike institutsioonide suure usaldusväärsuse. Ei ole mingit kahtlust, et avatud ühiskond on loonud aluse meie riigi majanduskasvule ja heaolule.

Samal ajal, kui tähistame sõnavabaduse aastapäeva, näeme kahjuks järjest enam, kuidas põhilised vabadused ja õigused on mitmel pool maailmas ohustatud. Näeme, kuidas demokraatlik ruum paljudes kohtades aheneb. Arvamuse avaldajaid vaigistatakse maha ja avalikku teavet piiratakse. Ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu luuakse survestavaid seadusi. Ähvardused ja tagakiusamised sagenevad ning muret tekitab UNESCO statistika, mille järgi on viimase kümne aasta jooksul tapetud üle 800 ajakirjaniku. Paraku jõuab vaid murdosa süüdlastest kohtu ette.

Ajakirjanike turvalisus on vaba debati toimumise eelduseks. Mis juhtub ühiskonnaga, kus ei ole ligipääsu vabale ja sõltumatule meediale? Mis juhtub teadmistega, kui teavet jagatakse vaid teatud tingimustel? Millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua üldsuse infota jäämine?

Sõna- ja meediavabaduse tagamise nimel peame senisest veelgi aktiivsemalt edasi tegutsema. Vaba sõna on tähtis põhimõte, mille üle oleme uhked ja mida kaitseme. See on traditsioon, mis väärib kaitset.

ÜRO globaalse säästva arengu tegevuskava Agenda 2030 eesmärk on positiivne ühiskonna areng. Üks tegevuskava eesmärkidest, 16.10, kutsub üles «kindlustama üldine juurdepääs teabele ja kaitsma põhivabadusi vastavalt riiklikele seadustele ja rahvusvahelistele lepingutele». Meie arvates on see väga aktuaalne eesmärk, mida globaalse arengu seisukohalt silmas pidada.

Rootsi trükivabaduse seaduse 250. aastapäev tuletab meile meelde, et oleme sõnavabaduse edendamisel läbi käinud pika tee. Vaba sõna on põhimõte, mida ei saa kunagi iseenesestmõistetavaks pidada. Seda on vaja alati kaitsta. Loodame, et 2. detsember annab uut hoogu pühendunud tegutsejatele. Loodame, et lisandub neid, kes soovivad seista vaba debati eest ning jätkuvalt arutelusid algatada, uurida ja kritiseerida.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL