Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016

Madis-Ulf Regi
, arvamusliider
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madis-Ulf Regi
Madis-Ulf Regi Foto: Erakogu

Ratase valitsus ei ole minu unistuste valitsus. See on liiga kirev kooslus, mille traagelniidid ja tsentrifugaaljõujooned on minu rafineeritud maitse jaoks liiga nähtavad, kirjutab oma päevikus arvamusliider Madis-Ulf Regi.

19. november

ÜRO algatusel oli täna ülemaailmne tualettide päev. Ei uskunud alguses oma kõrvu, sest mis pistmist saab olla 70-aastasel väärikal rahvusvahelisel organisatsioonil naiste piduliku riietusega. Päeva jooksul selguski, et ÜRO käsitleb «tualetti» tähenduses «klosett».

Viisin sel puhul sinna ruumi uued lilled ja uuendasin ka sealset miniraamatukogu. Lugedes mõtlesin ühtlasi neile 1,2 miljardile inimesele kogu maailmas, kellel ei ole tualeti kasutamiseks mingit võimalust. Mõtlesin ka neile ligi miljonile eestlasele, kellel veel sada aastat tagasi oli sama häda. St häda oli, aga ei olnud meie mõistes kohta selle maandamiseks.

23. november

Ratase esimene valitsus astus ametisse. Kas see on nüüd lõpuks ometi minu valitsus, millest olen unistanud veerandsada aastat? Vaevalt küll. Selleks on ta teeseldud ühtsusest hoolimata liiga kirev kooslus, mille traagelniidid ja tsentrifugaaljõujooned on minu rafineeritud maitse jaoks liiga nähtavad. Kusjuures koalitsiooniahela kõige nõrgem lüli on väga selgelt just Keskerakond.

Opositsioonis on esialgu kõige raskem Reformierakonnal. Nemad peavad ainsana jälgima, et nad valitsust ja selle juhtivat erakonda puhtalt inertsist edasi ei kiida. See pööre nõuab mõtlemisaparaadi eriti peent ümberhäälestust.

Ühed on juba ähvardanud, et ei saa see valitsus mingit sadat kriitikavaba päeva – pole ta nii uus midagi, sotsid ja IRL on ikka sees. Mina nii nõudlik ei oleks. Keskerakonnal on pikast opositsioonis vedelemisest kondid alles kanged, las sirutavad ennast natuke. Nii et enne 3. märtsi ma ei ütle selle valitsuse kohta ühtegi sõna. Tehku, mis tahavad.

24. november

Mis siin sajast päevast rääkida, ei antud valitsusele ühtegi päeva! Järjest valjemaks läksid vastu õhtut hääled, mis nõudsid, et Jüri peaks maaministri lahti laskma. Pangu asemele kas või Horre – see oma Berni Alpi karjakoer. Ja nüüd ma ei teagi, mida Jüri teeb.

Kui koostööprotokoll Ühtse Venemaaga toimiks ja kogemustevahetus ning konsultatsioonid käiksid, siis oleks Moskva ainus soovitus teada: «Omasid välja ei anta.» Paraku olevat protokoll sisse soolatud ja marineeritud ja külmutatud, mistõttu Jüri on oma otsustes suhteliselt ettearvamatu.

Miskipärast meenus, kuidas Stalin õigustas end 1939. aasta augustis Georgi Dimitrovi ees, et ta oli sõlminud lepingu Hitleriga: «See pole üldse leping, see on kõigest pakt.»

25. november

Ostuvaba päev. Veel üks ookeanitagune hullus on Viru randa veerenud! Veel üks miin on uue valitsuse triumfi teele maha pandud! Nagu me ei teaks, et just sisetarbimine on Eesti majanduskasvu vedur. Aga ikka leidub keegi, kes selle veduri teele astub ja su peale karjub: «Ära osta! See on kuradist!»

Ma ei teinud keelust väljagi. Läksin ja ladusin ostukäru head-paremat täis. Täna küll ainult mõttes. Aga homme lähen, toon selle noosi päriselt ära. Aitab pimesi allumisest võõrale tahtele!

26. november

Valitud president Trump kuulutas maailmale rõõmusõnumit: «Castro on surnud!»

Jah, vana Fidel, kes kunagi kuulutas ise, nii et maailm kajas, oma suurt dilemmat: «Patria o muerte!» Nüüd, kui esimene valik – patria – on kuristiku servale viidud, tuli meelde, et oli ju ka teine valik – muerte. Tehtud!

Vaatasin vana võitleja mälestuseks üle vana ringvaate: Castro maipühade ajal Moskvas 1963. Palju detaile, mida ma poisikesena, isegi kui seda kinos mõne filmi ees nägin, kindlasti ei märganud. Kuidas ta tuli lennukilt maha, läkiläki peas, ja otse Hruštšovi kallistama. Ja ei võtnudki mütsi ära! Aga Hruštšov ja Brežnev käitusid nagu Iina Aasamaa musterõpilased, mõlemal olid kaabud viisakalt näpus. Ja kuidas Fidel hüüdis mausoleumi otsast täpselt nagu meie Heinz 25 aastat hiljem: «Venceremos!»

27. november

Panin kah jõulukolmnurga aknale. Et naabrid ei vaataks, et üks tahab siin väga originaalne olla ja ei pane. Madalat profiili tuleb hoida nagu silmatera.

Olen kogenud, et enne jõule võib ka kõige tigedam inimene muutuda kuidagi leplikumaks. Juba kostis raadiost hääli, et üldsus, eriti meedia, ründab maaeluministrit ilmaaegu. Mõnes mõttes võib-olla tõesti. Olen ka ise näinud sõber Martinit käitumas nii nagu tõeline eestlane. Omal ajal ka ju need, kes kavatsetavast küüditamisest teada said, põgenesid. Ja nüüd samamoodi: kes sai teada, et riigikogus tuleb küüditamise kohta midagi arvata, põgenes kabuhirmus.

28. november

ERR ei näita järgmisi olümpiamänge. Ühest küljest on see nagu hea – rahval jääb rohkem aega näiteks raamatute lugemiseks. Teisest küljest – tean seda omast käest – ei loe ma tegelikult rohkem midagi. Ja kolmandast, kõige tähtsamast küljest – kuni dopingukontrolli ei kaotata ja tegelikud võitjad selguvad alles aastaid hiljem, ei olegi mingit mõtet sajandiksekundite mängu otseülekandes vaadata.

29. november

Paistab, et vana sõbra Edgari üle hakatakse lõpuks siiski kohut mõistma. Täna lekitatud eelinfo järgi tuleb sellest Suur Protsess. Sest kõik, milles teda süüdistatakse, on toimunud Suures Ulatuses: a) altkäemaksuga nõustumine ja vastuvõtmine, b) rahapesu, c) omastamine ning d) annetuse vastuvõtmine. Vähe sellest! Osa pahategusid on Edgar teinud lausa Korduvalt.

Juba täna tundsid mõned muret, kas kõik huvilised ikka mahuvad kohtusaali. Ometi võib arvata, et protsess ise ei tulegi nii huvitav – paljud on juba näinud sellest filmi. Ise nägin ainult filmi algust. Ja ei mäleta muud, kui et seal oli kaks timukat. Nii ma mõtlengi, kas mul on üldse mõtet protsessile minna, kui ma sellest juba aasta pärast niikuinii suurt midagi ei mäleta.

Kes sinna siis üldse lähevad? Üks on kindlasti mu noor sõber Jüri, värske peaminister. Kui ma tema jutust õigesti aru sain, siis kavatseb ta istuda protsessil iga päev hommikust õhtuni. Sest «Aktuaalsele kaamerale» ta ju ütles: «Kogu kaasus peab olema hea õppetund erakonnale ja tänasele juhtkonnale tulevikuks.» Ja tundidest ei tohi puududa!

1. detsember

Vaatasin öösel, kuidas lõppes New Yorgis male MM-matš. Carlsen võitis kahes viimases kiirpartiis Karjakini ja säilitas tiitli.

Matši lõpetanud efektne 50. Lh6+! rahuldas minusugust nõudlikku amatööri täiesti. Andsin neile andeks kõik vahepealsed igavad viigid. Kas ma ise oleksin selle käigu üles leidnud? Koduse miniraamatukogu vaikuses kindlasti. MM-matši viimasel minutil, seisus, kus ise oled saamas kogu mõtleva maailma silme all ühekäigulist matti – ei iial!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles