Vastusena 28. novembril Postimehes ilmunud kindlustusfirmade esindaja Mart Jesse arvamusloole «Sõidujagamine või segiajamine?» selgitab Taxify kaasasutaja Martin Villig erajuhtide hoolsust liikluses.
Martin Villig: Taxify kogemusel parandab tehnoloogia juhtide liikluskäitumist (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alustuseks tuleb paika saada õige terminoloogia. Nüüdseks on nii poliitikud kui ka teised turuosalised aru saanud, et «sõidujagamine» kui sõna ei peegelda uut teenust õigesti ja seetõttu ongi seaduseelnõus sobivam mõiste «kokkuleppevedu». Meie kasutame oma ettevõtte terminoloogias ka sõna «erajuht».
Kui rääkisime suve alguses teiste platvormide, takso- ja kindlustusfirmade ning poliitikutega kindlustuse teemadest, oli üks peamisi küsimusi kokkuleppeveo platvormide ja teiste osaliste infovahetus. Majanduskomisjon arutab lähiajal ettepanekut, et kõik kokkuleppeveo juhid oleksid registreeritud majandusministeeriumi juures majandustegevuste registris, mis annab infopäringu võimaluse kõigile huvitatud osalistele: maksuametile, kindlustusfirmadele, maanteeametile jt. See lahendus pole Taxify eelistus, kuid kindlustusfirmade vaates peaks lahendama infovahetuse mure.
Suures plaanis hakkavad turuosalised jõudma arusaamisele, et turul võiks olla kaks regulatsiooni: kokkuleppevedu ja litsentsitud taksoteenus.
Kokkuleppeveo puhul võib tellimusi vastu võtta vaid elektrooniliste platvormide vahendusel, majandustegevuse registri kaudu tehakse juhtidele juhiloa kehtivuse ja karistusregistrist taustakontroll ning vajalik infovahetus osalistega. Ülejäänud osa kohustustest (juhtide koolitus, teenuse kvaliteedi tagamine, hinnastamine, elektroonilised sõiduväljavõtted, klienditugi jms) täidavad platvormid. Platvormidel on kohustus investeerida tehnoloogiasse, samas pole kokkuleppevedudel eriõigusi liikluses.
Litsentsitud taksoteenus on vajalik tänavalt / hotellist / kõnekeskusest / ametlikest peatustest takso tellimiseks, sest sellisel juhul on vaja kliendile tagada hinnastamine (taksomeeter), üldine kvaliteet (taksolitsents/teenindajakaart) ja klienditugi (tarbijakaitse). Olulise erinevusena ei pea taksod investeerima tehnoloogiasse ning neile on liiklusseaduses ette nähtud ühissõiduki eriõigused.
Eraldi on oluline kommenteerida kahte Jesse artiklis kõlanud oletust. Esiteks küsimus, kas paremat teenust pakuvad takso- või erajuhid. Taxify on selles mõttes unikaalses olukorras, et meil on olemas väga head võrreldavad andmed mõlema teenuse kohta.
Paraku näeme, et paljud taksojuhid teevad ülipikki (tihti kuni 14 tundi kestvaid) tööpäevi. Statistika näitab, et ainult litsentsi olemasolu ei taga puhkeaega ning taksojuhtide töötundide üle ei tehta ametlikku järelevalvet.
Kõige olulisemaks pean aga seda, et ükski kolmas osaline ei suuda anda juhile adekvaatsemat hinnangut kui kõik need kliendid, kes autos iga päev sõidavad. Võrreldes taksojuhte erajuhtidega, mida me näeme? Taxify tehnoloogia annab sõitjatele võimaluse pärast igat sõitu anda vahetult tagasisidet. Kui juhi reiting langeb alla 4,5 tärni viiest, blokeerib süsteem juhi konto automaatselt.
Vaatame reitingud koos juhiga läbi ja vajadusel suhtleme madala reitingu jätnud klientidega. Erajuhtide puhul on madala reitingu tõttu blokeeringuid harva (1–2%), kuid taksode puhul oleme kolme aasta jooksul platvormilt pidanud madala kvaliteedi tõttu eemaldama sadu taksojuhte. Kahjuks on vahe olnud mäekõrgune.
Täiskohaga taksojuhi amet ongi raske ja praegu turul väljakujunenud taksohindade juures eeldab auto kulude ja mõistliku kuupalga väljateenimiseks pikki töötunde. Erajuhid on siin paremas olukorras, sest teenust pakutakse vabatahtlikult, pigem lühikest aega ja lisasissetuleku saamiseks mõne teise töö kõrvalt – seega on nii juhid kui ka autod otseses ja kaudses tähenduses puhanumad.
Teiseks jäi kõlama oletus, justkui põhjustaksid erajuhid taksojuhtidest kindla osakaalu võrra rohkem õnnetusi. Kontrollisime pisteliselt oma kokkuleppeveo juhtide autosid Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist ega leidnud ühtegi autot, mis oleks kokkuleppeveo teenuse osutamise ajal osalenud erajuhi süül avariis. Mitte ühtegi.
Seetõttu ei saa Taxify erajuhtide andmete põhjal sellist väidet kindlasti avalikkusele esitada. Pigem tõestavad meie kogemus ja kuuldud tagasiside, et kui autojuht sõidab kliendiga ja ta soovib head reitingut, siis parandab kokkuleppeveo platvormi kasutamine juhi liikluskäitumist olulisel määral.
Taxify on käesoleva aasta algusest olnud dialoogis kindlustusfirmade, teiste platvormide, taksoettevõtete, ministeeriumi ja riigikogu esindajatega. Oleme ka praegu kirjavahetuses Mart Jessega, kellega saame hästi läbi ja leiame lahendused kõigile küsimustele. Oleme kõik näinud vaeva, et jõuda eri osalisi võimalikult suurel määral rahuldava lahenduseni. Ning vältimaks stagnatsiooni selles küsimuses tasub peagi hakata otsustama ja võtta vastu seadus, mis reguleerib kokkuleppeveod Eestis.