Teet Roosaar: ees on õudsed ajad

Teet Roosaar. Foto: PP

Õlletootjad on külvamas paanikat: pudel õlut hakkavat poes maksma poolteist eurot, soomlased lähevad Eesti asemel Lätti, piiripunktide lähedale püstitatud Alko1000 kauplustes tekivad hiigelpikad järjekorrad.

Minu jaoks isiklikult on õlu sooja ilma jook. Näiteks Tai pealinnas Bangkokis maksis 660-sentiliitrine Changi pudel 7-Eleveni kauplustes 1,47 eurot. Baarides tuli samasuguse pudeli eest tasuda 1,84–3,15 eurot. Turistid jõid nagu loomad.

Eestis on õlu kauplustes kuumadel suvekuudel odavam. Baarides seevastu on hinnavahe mitte kahe-, vaid kolme-neljakordne. Mõni Pärnu meelelahutuskohtadest julges suvel kannu eest isegi neli eurot küsida.

Kindlasti mõjutab lahja alkoholi aktsiisi tõstmine õllejoojate käitumist, aga eeskätt peaksid paindlikud olema pigem kõrtsid kui kauplused. Need, kellele pudelist-paarist piisab, Lätti varusid hankima ei torma, purju joomiseks võidakse rohkem hakata eelistama kangemat kraami.

Soome noored Pärnusse õlle pärast ei tule. Suvepealinna külastavad Soome pered ja pensionärid, kes hindavad Pärnu liivaranda, parke ja meelelahutusvõimalusi. Rikkamate riikide noored pidutsevad Mallorcal, ainult Weekendi festivali laadsed üritused suudavad neid korraks Eestisse meelitada.

Lätis tasub ostureisidel käia küll. Leedus ja Poolas ka, seal on asjad veelgi odavamad. Aga osta tasub ehitusmaterjale, tarbekaupu, riideid ja jalanõusid, mitte kastide kaupa alkoholi.

Augustikuine Valmiera kihas Lõuna-Eestist tulnud kaasmaalastest. Ostsin 50 euro eest pintsaku, mis Eestis maksnuks vähemalt 120. Oleks ostnud ka Riekeni kingad, mille valik oli üsna lai, aga uusi kingi polnud vaja.

A. Le Coqi õllekohvrite pärast Pärnust Iklasse sõita tundub kuidagi veider. Palju sa ikka jood. Kui janu tekib, võib ju paarkümmend senti rohkem maksta.

Mullegi meeldiks, kui õlu maksaks Eestis sama vähe kui Tšehhis. Aga ma ei lähe Tšehhi või Kambodžasse õlle pärast. Kambodža hindu meenutades meenub seegi, et seal tuleb õpetajale hea hinde saamiseks meelehead maksta.

Kui uues koalitsioonileppes millegi üle nuriseda, siis selleks on sotsiaaltöötajate palgad. Õpetajate palku tõstes ei maksa unustada, et hoolekandeasutuses on kõrgharidusega töötaja 600-eurone brutopalk juba kõva sõna.

Haridust ja kultuuri eelistades kipub palgavahe üha enam suurenema. Pärnu linnavalitsusel ei õnnestunud isegi 1040-eurose kuupalgaga erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuse juhataja kohta täita. Soov, et aastaks 2020 oleks kõigil hooldajatel erialane haridus, ajab sellise palgapoliitika juures lihtsalt naerma.

* Autor on Postimees Gruppi kuuluva Pärnu Postimehe uudistetoimetaja