/nginx/o/2016/09/20/5862477t1h5c7f.jpg)
Venemaa uudisteagentuurid pühendasid novembris palju tähelepanu Venemaa ja NATO suhete teravnemisele, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.
Andrei Kuzitškin: Venemaa meedia novembris - lubatakse Eesti sprotte ja raketid NATO poole pöörata (5)
/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
29. november 2016, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATOst
Ühes Lenta.ru kommentaaris öeldi, et Moskva tunneb rahutust NATO laienemise pärast Washingtoni otsustava rolli tõttu alliansi otsuste langetamisel. Sama ütles Venemaa president Vladimir Putin intervjuus filmi «Ukraina tules» ameeriklasest režissöörile Oliver Stone’ile.
«Miks me reageerimine nii teravalt NATO laienemisele? Meile valmistab muret otsuste langetamise praktika,» sõnas riigipea. Putin ütles, et kui mõnest riigist saab alliansi liige, siis on tal «väga keeruline vastu seista nii suure riigi ja NATO liidri nagu USA survele».
Vastuseks küsimusele, milliseid tagajärgi võib kaasa tuua alliansi või USA sõjaline baas Sevastopolis, lausus president, et need oleksid «väga rängad». «Me peame seoses sellega võtma vastumeetmeid, see tähendab seadma oma raketisüsteemide löögi alla objektid, mis meie arvates on hakanud muutuma meile ohtlikuks. Olukord pingestub,» kinnitas Putin.
Nagu ikka, toetasid Venemaa presidendi seisukohta tema mõttekaaslased. «Venemaa sihib vastuseks Põhja-Atlandi alliansi katsetele «tõmmata enda orbiidile aina uusi riike» oma tuumarelva NATO objektide vastu.» Nii kuulutas neljapäeval, 24. novembril, Föderatsiooninõukogu (Venemaa parlamendi ülemkoda) riigikaitse- ja julgeolekukomitee esimehe esimene asetäitja Frants Klintsevitš.
«NATO peasekretär [Jens Stoltenberg] arvab, et Venemaa peaks käsitlema rahva vaba tahte avaldusena seda, kui tema naabermaad muudetakse platsdarmiks, kust saab anda lööke Venemaa pihta,» lisas Klintsevitš. Ta ütles, et on ülim silmakirjalikkus varjata püüdeid saavutada ülemaailmset hegemooniat jutu taha vabaduse ja demokraatia põhimõtete ülimusest.
Stoltenberg oli nimelt samal päeval jäänud lahkarvamusele Moskvaga, mis peab alliansi laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse provokatsiooniks. «Mitte NATO ei laienenud, vaid Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ungari ise väljendasid soovi astuda alliansi ridadesse,» ütles peasekretär. Tema sõnul «Venemaa peaks lõdvestuma ja tunnistama, et naaberriigid võivad ise oma tee valida».
Venemaa senaatori Frants Klintsevitši sõnavõtt ajendas reageerima Kremlit, kust anti Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi suu läbi teada, et põhiseaduse järgi ei määra Venemaa välispoliitikat mitte meie seaduseandjad, vaid Venemaa Föderatsiooni president. Peskov märkis ühtlasi, et seaduseandjatel on õigus oma seisukohale ja Klintsevitši positsiooni võib mõista. Nii kirjutas veebileht Svobodnaja Pressa.
NATO ja Venemaa
Kuid ajakirjanik Andrei Kolesnikov peab kartusi, et NATO ja Venemaa vahel puhkeb sõda, liialduseks. Artiklis «Hirm suurema hinnaga» (see ilmus 9. novembril ajalehes Vedomosti) avaldas Kolesnikov kahtlust, kas Venemaa režiimil jagub majanduslikke ressursse ja sotsiaalse mobilisatsiooni võimet ning läänega võrreldavat sõjalist jõudu ja poliitilist tahet, et alustada uut «talvesõda» ehk asuda «vabastama» Läti, Leedu ja Eesti venekeelset elanikkonda «fašistide» ja nendega liitunud homoseksuaalide võimu alt.
Pealegi ei kibele nende maade venelased sugugi oma ajaloolise kodumaa rüppe. Lisaks võib kahelda selleski, kas noored venemaalased on ikka valmis massiliselt surema «hingeliste väärtuste» eest.
Propaganda
Venemaa ja Euroopa venekeelses ajakirjanduses tekitas ägedat reaktsiooni ka 23. novembril Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioon võitluse kohta vaenuliku propagandaga. Eriti ägedalt suhtus sellesse uudisteagentuur Regnum:
«Euroopa Parlamendi resolutsioon «vastuastumisest Venemaa propagandale» on rumal ja mõttetu, sest selle tulemus on otse vastupidine. Sellest teatas täna, 24. novembril Eesti portaal BaltNews viitega Eesti venekeelsete internetiväljaannete ajakirjanike ja toimetajate arvamusele. Videoblogija Aleksei Ruljov arvab, et resolutsiooni vastuvõtmine toob kaasa vähemalt külma sõja ja venekeelse meediaruumi isolatsiooni. Venemaal on õigus võtta vastumeetmeid, toonitab ta.»
«Ruljov ei välistanud, et Eesti saab täiesti teenitult kriitikat, sest Euroopas kindlasti öeldakse, et maal lämmatatakse sisemist opositsiooni. Tuletame meelde, et Venemaa ajakirjandusväljaandeid puudutava Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu hääletas Eesti kuuest eurosaadikust üks – Yana Toom. Kolleegide ees esinedes selgitas ta oma otsust järgmiselt: «Dokument, mis minu ees seisab, räägib propagandast või vastupropagandast, kui soovite. See on tupiktee. Demokraatlikus maailmas ei näita poliitikud ajakirjandusele teed.»»
«Teda ärritas ka see, et dokumendis sisuliselt võrdsustati Venemaa ja terroristlik organisatsioon ISIS (mille tegevus on Venemaa Föderatsiooni territooriumil keelatud), ning lisaks kasutasid dokumendi arutelul avalikult Venemaa-vastast retoorikat «sõjast Venemaaga» sellest huvitatud poliitikud.»
Vene ajakirjanikud
Samal ajal tuleb märkida, et Venemaa ajakirjanikud ise ei häbene sugugi kasutada mitmesuguseid võtteid võitluses oponentidega, kel jagub julgust öelda välja vastupidine arvamus.
Nii provotseeris 22. novembril Venemaa telekanali TV Tsentr saate «Hääleõigus» salvestamisel saatejuht Roman Babajan löömingu noore Poola politoloogi Tomasz Maciejczukiga. Tomasz Maciejczuk nimelt sõnas, et Venemaa elatustase on madalam kui Rumeenias, ning astus välja poolakate ja eestlaste au eest, keda Venemaa televisioonis lakkamata solvatakse.
Need politoloogi sõnad kutsusid esile saatejuhi ja stuudiokülaliste marulise agressiivsuse. Tomaszile tormas kallale korraga mitu inimest, kes peksid teda ja ajasid stuudiost välja. Löömingut võib vaadata Youtube’is.
Paraku ei ole see ainuke füüsilise arveteõiendamise näide Venemaa ajakirjanduses. Nii viskas näiteks telekanali NTV saates «Kohtumispaik» saatejuht Andrei Norkin stuudiost välja Ukraina blogija Zaporožski, kel jätkus julgust mitte nõustuda Venemaa ametliku versiooniga 2014. aasta juulis Donetski oblasti kohal alla kukkunud Boeing 777 katastroofi kohta.
Eesti uus valitsus
Venemaa ajakirjandus ei jätnud tähelepanuta Eesti uue valitsuskoalitsiooni teket. Ajalehes Izvestija ilmus 19. novembril artikkel pealkirjaga «Eesti uus valitsus pooldab vene keele säilitamist koolis». Selles kirjutatakse:
«Vabariigi Keskerakonnas arvatakse, et eesti keelt saab edukalt õppida isegi siis, kui enamikku aineid õpetatakse vene keeles. Eesti uus valitsus aitab kaasa vene keele säilimisele vabariigi koolides, teatas Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart. «Me suutsime veenda koalitsioonipartnereid vajaduses pakkuda niisugust võimalust,» vahendab TASS Mihhail Kõlvarti sõnu. Eesti Keskerakond toetab vabariigi venekeelsete elanike huve. Eelnevalt toetas erakond parteijuhi Jüri Ratta esitamist peaministri ametisse.»
Venemaa vs. Balti kilu
Ajaleht Kommersant andis teada võimalikust läbimurdest võitluses, mida Venemaa peab Balti kiluga. Artiklis «Läti ja Eesti suplevad taas õlis» kirjutatakse, et Läti ja Eesti sprotitootjatel võib juba 2017. aasta algul avaneda võimalus hakata oma toodangut taas Venemaal turustama. Nii teatas Venemaa järelevalveasutus Rosselhoznadzor.
Balti riikide kalatoodete sisseveokeeld kehtestati möödunud aasta suvel. Enne seda olid Läti ja Eesti sprottide osakaal Venemaa turul ulatunud 5–7 protsendini. Venemaa sprotitootjad aga pelgavad, et Balti sprotid tekitavad kahju Venemaa tootjatele.
Näiteks ettevõtte Rõbakkolhozsojuz juhataja Oleg Tverdohleb nimetas Balti sprottide lubamist Venemaa turule tõsiseks hoobiks. «Balti tootjad saavad tänu dotatsioonile, millega EL toetab kalapüüki ja konservide tootmist, tegutseda märksa soodsamates majandustingimustes,» arvab ettevõtte juht.
Eesti edetabelites
Asjatundjad panid kokku Euroopa linnade nimekirja, kus on detsembri algul rahaliselt soodne puhkust veeta. 11 linna puhul arvestati selliseid tunnuseid nagu kahese hotellitoa maksumus, söögi-joogi hind ning linna ja Londoni vahelise lennu hind. Nimekirja etteotsa jõudis Tallinn.
Detsembri algul kuluks kahel inimesel Eesti pealinnas puhkusele keskmiselt 625 eurot. Teisele kohale jäi Riia 636 euroga ja esikolmiku lõpetas Praha 676 euroga. Nimekirjas olid ka sellised linnad nagu München, Lille, Budapest, Berliin, Strasbourg, Kopenhaagen, Viin. 11. kohale jäi Stockholm. Jõulueelne puhkus Rootsi pealinnas oleks kõige kallim - keskmiselt 931 eurot.
Vabaühendus Freedom House ei jätnud sellelgi aastal paigutamast Venemaad riikide nimekirja, kus lood internetivabadusega ei ole head. Organisatsiooni järjekordses internetivabaduse ülevaates sai Venemaa 100 punktist 65, kusjuures parim oleks olnud tulemus 0.
Venemaaga ühe pulga peal olid sellised riigid nagu Türgi, Valgevene, Egiptus, Tai, Pakistan, Kuuba ja Hiina. Freedom House märkis, et neis riikides võivad internetikasutajaid oodata «enneolematud» karistused – muu hulgas võidakse neid vahistada isegi ühismeediapostituste eest. Edetabeli eesotsas olid Eesti ja Island, kümmekonna parima sekka jõudsid ka näiteks Kanada, USA, Saksamaa ja Austraalia.
Reisiteenuste portaali Tutu.ru asjatundjad täheldasid, et venemaalased on hakanud rohkem rongiga Tallinna sõitma. Nad nimetasid seda väga ebatavaliseks. Portaali andmeil kasvas käesoleva aasta oktoobris Moskvast ja Peterburist Tallinna ostetud piletite arv äkitselt peaaegu kaks korda võrreldes sama perioodiga 2015. aastal. Samal ajal aga näiteks huvi põhjapealinnast ehk Peterburist Riiga sõitmise vastu hoopis ligemale kaks korda vähenes.
Lõpetuseks aga mõned anekdoodid aeglase toimega eestlaste kohta portaalist anekdoty.ru:
- Miks Eestis on nii kiire internet? Kas teil on kanalid laiemad või? - Ei, meil on sekundid pikemad.
- Miks Eesti ei osale jalgpalli MMil? - Nad ei ole lihtsalt jõudnud avaldust veel sisse anda.
- Rääkisin kahele eestlastele anekdoodi, millised «pidurid» eestlased ikka on. Nad andsid mulle peksa. Järgmisel päeval.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.