Vastus Kadi Timpmanni ja Katrin Pihori arvamusloole «Anname linnadele-valdadele suurema otsustusõiguse» (PM 23.11) ja Henn Lahesaare lugejakirjale (PM 22.11).
Sulev Valner: elanike küsitlus ei ole mõttetu (1)
23. november 2016, 23:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahes viimases Postimehes on kirglikult väidetud, et elanike küsitlused haldusreformi raames ühinemiste eel on mõttetud ja neid ei peaks tegema, kuna volikogu võib ikkagi teha teistsuguse otsuse, kui oli küsitlusel osalenute eelistus.
Jah, see on tõsi, et volikogu on oma otsuse tegemisel vaba, aga püüan esitada paari lausega sama asja teisest küljest.
Seaduse järgi on valdade ühinemiste küsimuses otsustaja tõepoolest kohaliku omavalitsuse volikogu (hiljem kinnitab ühinemisotsuse ka valitsus). Need rahvaküsitlused on eelkõige elanike võimalus oma arvamust avaldada ning anda volikogule enne otsustamist suuniseid, aga mitte referendum, kus volikogu eest otsus ära tehakse.
Kuidas üks või teine volikogu liige otsustab, millistest olulistest kaalutlustest veel lähtub ja kui palju selle juures arvestab elanike arvamusega, on tema valik. Kindlasti on seejuures määrav seegi, kui suur osa elanikkonnast küsitlusel osales. Pole siiski vast põhjust arvata, et eriti väiksemates kohtades nendesamade inimeste seas elavad ja nende inimeste valitud volikogu liikmed üldse ei hooliks, mida elanike küsitlus näitab.
Elanike küsitlus on kohustuslik protseduur, et anda elanikele võimalus arvamust avaldada, ja see tuleb, nagu seaduses ette nähtud, enne volikogu otsuse langetamist läbida. Samamoodi on see kirjas Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas. Siin ei ole põhimõtteliselt midagi uut, samamoodi on olnud ka kõigi varasematel aastatel toimunud omavalitsuste ühinemiste puhul.
Juriidiliselt ei ole volikogu seotud elanike küsitlusel vastanute eelistusega, vaid võib mingitest muudest olulistest kaalutlustest lähtudes otsustada ka teistmoodi – olgu need linna või valla pikaajalised arengueeldused ja paremad võimalused elanikele avalike teenuste osutamiseks või ka teadmine, et üksinda jätkates halveneksid perspektiivis võimalused elanikele teenuseid osutada.
Sageli ei annagi elanike küsitlus volikogule väga selget ühest signaali, näiteks kas väga väikese osavõtu või küllaltki võrdse tulemuse tõttu.
Volikogu ise ei ole ju ka midagi muud kui nendesamade kohalike inimeste poolt aastal 2013 toimunud kohalikel valimistel valitud esinduskogu, kes selleks valitigi, et kohalikku elu puudutavaid otsuseid teha. Valimistel osaleb keskmiselt 60 protsenti elanikest.
Kui seaduses ei oleks kohustust elanike küsitlust teha, siis küllap paljudes kohtades ka ei tehtaks ja volikogude liikmed peaksid tegema neid otsuseid omaenda tarkusest. Nii et see küsitlus sunnib eelkõige kohalikke juhte piirkonna inimesi selles küsimuses rohkem informeerima ja kaasama, kui nad muidu võib-olla teeks. Minu meelest ei ole see paha mõte.