Tarmo Pikner: valitsus heitis rõiva seljast ja sünnitas hübriidkoalitsiooni

Tarmo Pikner
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Pikner
Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes

Presidendivalimiste rallist saadik on käinud poliitpalli kaootiline tagumine ja rahvas elas kaasa mängule, mille reeglitest polnud aru saada. Nüüd selgus – mängiti noa selga löömise mängu, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.

Nuga sulle, valitsus mulle

Niisiis, mansetinööbi näppimise valitsus kestis 961 päeva. Kuidas peaminister Rõivas need päevad mööda saatis, sellest on meenutus Postimehes – tegemiste ja tegematajätmiste loetelu on pikk. Läbivalt silmatorkavaks motiiviks on olnud Taavi Rõivase poseerimine moodsais rõivais – küll hävituslennukitega, küll maailma tähtsate tegelastega. Seevastu ei olnud näha läikivmustades kingades sinisokki astumas sõnnikuses seafarmis ega põllul.

Kuna keskerakonna ümberlõikus toimus reformierakonnale liiga ootamatult, jõudsid sotsid ja uusisamaalased varem Jüri Ratase ukse taha ning lennutatigi nuga Rõivase poole teele. Et keskerakond oli üleöö muutunud parketikõlblikuks, siis juba ülejärgmisel päeval peale esimeheks saamist rõivastus Ratas uueks peaministriks.

Teisalt on väidetud, et noa lõid Rõivasele selga ta oma erakonnakaaslased. Seda versiooni toetas ka Margus Tsahkna, arvates, et Rõivasele tehti liiga ja inimlikus mõttes on juhtunust isegi kahju.

Tõele au andes, tuleb nugade mängu algust meenutades minna ajas tagasi, kui Siim Kallas, Brüsselist äsja asepresidendina naasnuna, otsustas äkitselt päris presidendiks hakata. Kuna liiga kõrge enesehinnang ja kohalike olude mittetundmine maksis end kurjalt kätte, käis Kallas ringi, noa käepide seljast paistmas.

Ärritunud Kallas päris reformierakondlastelt aru – kellele kuulub nuga? Vastust saamata, väljus ta juhatuse koosolekult endisest tugevamana, lausudes: «Mul on erakonnas suur ja vägev positsioon.» Eks hädad Siim Kallasest alguse saidki ja sügeles ta nii kaua, kuni valitsus kukkus. Häälekalt alistunud reformierakond alustab opositsioonis vulisemist omaenese jõesängis, kallas kahel pool.

Lennuvõimetu lind

Kui vasak ja parem tiib kokku panna, peaks saama ühe terve linnu, kuid kas see on ka lennuvõimeline, on iseasi. Pigem saame tiibade kleepimisel emu, kes selle asemel, et lendu tõusta, oskab hästi pead liiva alla peita. Nii ulatub sünnitusvaludes uus koalitsioon vasakult tiivalt paremale, andes kokku tõelise hübriidvalitsuse.

Kui sotsid keskiga koos on igati normaalne nähtus, siis IRL selles pundis on kui sadul aafrika katkus sea seljas. Iseäranis kummaline on uusisamaalaste innukus uue vasakkoalitsiooni sünnitamisel olukorras, kus nende valimisprogrammilised eesmärgid (madalapalgaliste maksutagastus, elatisabi fond, kolmanda lapse ja üksikpensionäri toetused) on praktiliselt ellu viidud ja seda pealegi reformierakondlaste kätega.

Sotside püüdlustest tuleb aru saada – Jevgeni Ossinovski alkoholipoliitika reform pandi kalevi alla. Seega, jalajälg Rõivase seljal, millest Martin Helme rääkis, kuulub Ossinovskile, kes oligi kriisi arhitekt ja saatis peaministrile nutisõnumi tema vallandamise kohta.

Ka vabaerakond on üha valjuhäälsemalt hakanud nõudma osalemist olukorra lahendamisel. Ja ega EKREgi tükikesest pirukast ära ei ütleks. Nii saaksime tõeliselt vikerkaarelise valitsuse, kuid nagu ilusad taevavärvid kestavad vaid viivu, nii oleks ka sellise valitsuse iga üürike.

Külmutatud pelmeenid

Külmutatud lepinguid pole olemas (koostööprotokoll keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahel), küll on olemas külmutatud pelmeenid. Kuigi Savisaar pole enam keskerakonna esimees, on ta endiselt aujärjel ja seni, kuni see nii on, võib ta igal hetkel külmunud pelmeenid potti poetada. Ja siis ei tule seda auravat Kremli rahvustoitu järada mitte ainult Ratasel, vaid kogu riigi valitsusel.

Moskva poolt selgitati – koostööprotokolli eesmärgiks on venekeelsete elanike huvide kaitse. Ilmselt see mõte oligi leppe ridade vahele kirjutatud, kuna sellist lauset kokkuleppes pole. Küll aga on seal selgelt kirjas: «Pooled… tutvustavad üksteisele oma kogemusi… osalemises seadusandliku ja täitevvõimu organites.» Ainuüksi sõna «organid» peaks peapööritust tekitama. Kas hakkab kostma külmunud koostööprotokolli sulavee vulinat, reetes Kremliga info vahendamist Toompea valitsuskabinettidest?

IRL peaks hakkama tõsiselt mõtlema lepingu sõlmimisele Donald Trumpi vabariiklaste parteiga, et kaitsta USAs elavate väliseestlaste huve. Ja poleks liigne ka teada, mida Valge Maja ovaalsaalis korda saadetakse.

Sündimuse suurendamise ja suremuse vähendamise valitsus

Kas kellelgi saab olla midagi selle vastu, kui sündimus suureneb ja suremus väheneb? Kui selliste humaansete eesmärkide saavutamine sõltuks valitsuse tahtest, peaks enamik arenenud riike kibekiirelt oma valitsused välja vahetama. Väljaarvatud ehk Hiina, kus tõepoolest demograafiline probleem lahendati riiklikul tasandil ühe lapse poliitikaga.

Rahvastikukriisi ületamise on kõik kolm koalitsiooni osalist uue valitsuse esimeseks ülesandeks tituleerinud. Veelgi ambitsioonikam oleks koalitsioonilepet alustada globaalse soojenemise peatamise nõudega.

Jah, rahvastiku- ja keskkonnaprotsesside saatuslikke tagajärgi saab mingil määral leevendada, kuid lahendada demograafilised probleemid – noh, kahjuks on selle aasta Nobelid juba välja jagatud.

Roheline tuli erakorralistele valimistele

Ei Ossinovski ega Tsahkna suutnud Mihkel Raua pärimise peale formuleerida ühtki ideed, mis kuuluks Jüri Ratasele. Tõsi, Ratase innukus ja ausus, mida on tunnustanud isegi tema oponendid, on tänuväärsed isikuomadused, kuid kas neist piisab riigi juhtimiseks? Korvpallimängu ja selle liidu juhtimiseks küll. Sealjuures olümpiakomitee presidendiks pürgimisel oli Ratas valmis hoopiski loobuma poliitikast. Kas selline heitlikkus näitab riigimehelikku küpsust?

Kuna maailm meie ümber on teisenenud, ei tohiks me uuenenud maailmakorra tingimustes pimesi kinni olla praeguse riigikogu matemaatikas. Selle asemel, et katsetada keskerakonna maailmanägemise mudelit, tuleks pigem kontrollida rahva meelsust erakorraliste valimiste kaudu.

Kuulen juba kisakoori – sellises globaalse ebastabiilsuse olukorras! Küsin vastu – kas keegi teab veel naiivseid, kes usuvad, et maailm liiguks üleüldise stabiilsuse suunas? Pealegi oleme olnud tunnistajaiks, kui Belgia ja Hispaania on elanud pea aasta aega sootuks ilma valitsuseta ja pole kuulnud, et need oleksid riikide nimekirjast kustutatud.

PS Ühes oli Taavi Rõivasel tuline õigus – Eesti on maailma parim riik. Elagu Eesti!


Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina ning samuti ELi programmisekretariaadis. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles