Margus Paas: miks ei suudetud Trumpi võitu ette näha? (2)

, sotsioloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Paas
Margus Paas Foto: promo

Ameerika uus president Donald Trump rääkis oma esimeses kõnes, kuidas ta taasühendab Ameerika Ühendriigid, tagab perede heaolu ja taastab selle endise hiilguse. Mõnes mõttes kõlas see nagu armastusavaldus USA rahvale, kampaaniaaegsest räuskamisest polnud jälgegi. Tegelikult muutus Trumpi toon juba valimiskampaania viimastel päevadel.

Lõpuks tahavad inimesed kuulda ilusaid sõnu, millega neile avaldatakse igavest armastust, antakse lootust ja kindlustunnet, isegi kui need on ainult sõnad. Ratsionaalsetele argumentidele, aga suuresti vastandamisele ja oponendi naeruvääristamisele üles ehitatud Clintoni kampaania ei töötanud.

Valimiseelsed küsitlused ei suutnud Trumpi võitu ette näha, nagu juhtus ka brittide Brexiti referendumi puhul. Arvamusküsitlus kui meetod ei pruugi tagada adekvaatset prognoosi, kui selle metoodika puudusi arvesse ei võeta ning teiste meetodite kaasamisega ei korrigeerita. See, mida inimesed arvavad või enda kohta ütlevad, ei pruugi alati kajastuda nende tegelikus käitumises. Emotsioon, lugude rääkimine, muinasjutuefekt on see, mida valdavalt kasutatav sotsiaalteaduste metodoloogia ei oska piisavalt arvestada. Ratsionaalsed argumendid kipuvad segastel aegadel mitte töötama, sest massidel on salapärane tung irratsionaalsuse poole.

Analüüsisin väga põgusalt valimiseelsete küsitluste tulemusi ja võrdlesin neid valimistepäeva lävepakuküsitluse tulemustega. Peamised erinevused, mis silma jäid: esiteks, enamikus küsitlustes ülehinnati naissoost valijate toetust Clintonile ja alahinnati nende toetust Trumpile ning teiseks, valijad, kes tegid oma valiku kahe kandidaadi vahel kas alles septembris, oktoobris või viimasel hetkel, hääletasid pigem Trumpi poolt. Trump näis kampaania lõppfaasis keskenduvat oma nõrkadele külgedele, Clinton aga jätkas oma eeldatavatele tugevatele külgedele rõhumisega.

Edaspidi peaks uuringumetoodika leidma võimaluse sõeluda välja erinevused inimeste arvamuse ja reaalse käitumise vahel ning ennustada viimasel hetkel tehtud emotsionaalseid otsuseid ja nende mõju lõplikele tulemustele. See ei saa olema kerge ülesanne.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles