Jõudsalt kasvavale jagamismajandusele takistusi luues piirame paljude uute innovaatiliste lahenduste loomist ja laienemist Eestisse, kirjutab Eesti Jagamismajanduse Liidu esimees Hannes Lents.
Hannes Lents: kas seadus peaks toetama kokkuleppevedusid? (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile sai ilmsiks, et riigikogu majanduskomisjon toetab endiselt kokkuleppevedude seadustamist, kokkuleppeveod aga erinevad senisest taksoteenusest ja jäävadki erinema.
Tõsi, tekkinud olukord pole kellelegi meeltmööda. Turul on uus teenus, mis ei sobitu üks-ühele senisesse õigusruumi, kuid mille on praegusel kujul Eestis omaks võtnud kümned tuhanded kasutajad ning sajad teenusepakkujad.
Uued teenused saavad tekkida vaid tänu sellele, et senistes tegevusmudelites esinevad puudused, mida on võimalik efektiivselt lahendada. Uued lahendused ei pane veel kedagi uut teenust kasutama. Kõrgetasemelisest tehnoloogiast on olulisem see, kas väljapakutud lahendus ka reaalselt kasutajate elu paremaks muudab.
On tagurlik sundida uusi teenuseid järgima jäigalt senist süsteemi, mille puudusi uued teenused lahendavad. Sobivate seaduste loomisega saab alustada siis, kui selleks on tekkinud reaalne vajadus. Kiiresti kasvavate tehnoloogiapõhiste ettevõtete areng on tavalise seadusloomeprotsessiga võrreldes väga kiire. Et sellest arengust osa saada ja see ühiskondlikke huve teenima panna, tulebki rahvaesindajatel operatiivselt tegutseda. Kõnealuse eelnõu puhul on tegemist laiema küsimusega, kui seda on kokkuleppeveod ja taksoturg. Huvigruppide ring on oluliselt suurem kui Uber ja taksofirmad. Olen osalenud mitmel kohtumisel riigikogus ja ministeeriumites. Neid uksi on kulutanud ka Taxify, Wisemile, taksoettevõtjad, taksojuhid, kindlustusandjad, liisinguettevõtted ja veel mitmed teised osalised.
Eri huvigruppide seisukohtade esitamine, ettepanekute tegemine ja nende ärakuulamine käibki hea seadusloome juurde. Igaüks, kes sellistes konsultatsioonides on osalenud, teab, et vaid ühe osalise erahuvi teenivat seadust kehtestada on sama hästi kui võimatu. Lisaks ühiskondlikule huvile on igas seaduses põimunud nii ärihuvid kui ka erakondade poliitilised programmid.
Oluline on mõista, et kokkuleppevedude puhul on tegemist täiesti uue teenusega, millel pole seaduses isegi nimetust. Siinkohal saavadki seaduse loojad toetuda senisele kogemusele ning kokkuleppevedusid korraldavate seotud osaliste vajadusele. Seni on erakondade esindajad näinud selles Eesti ühiskonda edasiviivat arengut. Muul juhul poleks nad lahenduse otsimiseks seaduseelnõu menetlemist ette võtnud.
Reguleerimata teenuseid leidub pea igas valdkonnas, kuid tihti lõpetavad need tegevuse enne, kui on suutnud oma potentsiaali realiseerida. Peamine põhjus on ajale jalgu jäänud ning tarbetult piiravad seadused – reeglid, mis teenisid ühiskondlikke huve enne tehnoloogia ja ärimudelite arengut.
Ma ei välistagi, et kehtivad reeglid ahistavad peale uute tulijate ka vanu tegijaid. Muutunud olukorras tasuks needki üle vaadata. Võrdse konkurentsi tagamiseks uutele tulijatele oma aja ära elanud regulatsioonide kehtestamine pole mõistlik.
Kokkuleppevedusid puudutavast seaduseelnõust saab koostöömajandust reguleeriva õigusloome pretsedent Eestis. Seaduse eesmärk ei tohiks olla pidurdada positiivset arengut ning ma ei näe ühtki põhjust, miks riiklikud regulatsioonid ei peaks teenuse innovatsiooni toetama. Jõudsalt kasvavale majandusharule takistusi luues piirame paljude uute innovaatiliste lahenduste loomist ja laienemist Eestisse.