Uute raudteede kavatsemine on meie maal päevakorral. Mitte üksi Tallinna-Moskva raudtee ehitamise küsimus ei hoia laialiste ringkondade huvitust pingul. On ka kohalikku laadi teesid, mille ehitamine kodumaal laialiste maanurkade huvisid sügavasti tabaks.
Nii on kõnet sellest olnud, et Viljandi-Tallinna kitsarööpmeline tee Võhmast Põtsamaa kaudu Jõgevaga senisel Balti raudteel ühendada tuleb. Teine eelnõuu viib raudtee Põltsamaalt Jõesuu kaudu Elvale edasi.
Vähem kõneldakse nõuust uut laiarööpmelist teed Peipsi-Pihkva järvekonna lõunaosast Räpina kaudu Tallinna poole tõmmata, millel pääle kohaliku majanduslise tähtsuse veel sõjaväeline tähtsus oleks. Niisama tohiks ka Pärnust Haapsalu poole mineval teejoonel kui rannateel sõjaväeline tähendus olla.
Viimati veel üks tähtsamatest teedest: Mustveest Jõgeva, Võhma ja Vändra kaudu Hallingule, ja teine haru Ristilt Pärnusse.
Olgu nüüd raduteel üleriiklist tähendust või mitte, nendesse maanurkadesse, kust ta läbi läheb, toob iga uus raudtee koguni uut elu, liikumist ja edasisaamise võimalust. Arusaadav on siis, et maakohad, kust kaudu teesid mõeldakse ehitada, kavatsuste täidesaatmiseks jõudumööda kaasa katsuvad aidata. Nii on siis ka üsna huvitav kuulda, kuidas Põltsamaa mehed juba helevil on ja ühiselt aru hakkavad pidama, kuidas uue raudtee ehitamise asja omalt poolt saaks toetada. Nõnda on õige. 11.11.1911