Vladimir Juškin: Putin loob uut meeskonda, kes viiks ellu valikulisi repressioone

Vladimir Juškini sõnul töötab aeg pikapeale Kremli kahjuks, kuna majandussanktsioonide tõttu jääb Venemaa ilma kaasaegse tehnoloogiata. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vladimir Juškin Balti Venemaa uuringute keskuse nime kandvast ühemehefirmast analüüsib kiretult meie idanaabri võimalikke arenguid. Ta leiab, et sanktsioonid, mida paljud on kritiseerinud, on pikemas perspektiivis väga efektiivsed ja Putin püüab neist vabaneda, et ära hoida võimalikku riiklikku kollapsit.

-Viimasel ajal «naljatatakse» meie riigitelevisioonis ellujäämispakettide teemal: et mitu konservi ja patareid peab kodus olema, et kriisiolukorras toime tulla. Kui reaalne on teie meelest praegu oht ja kas tuleb konserve varuda?

Leian, et Vene armee sõjaline operatsioon Eesti territooriumil pole eriti realistlik. Esiteks oleks sõjaline operatsioon Eesti alal, ütleme Narva piirkonnas, otsene rünnak ühe NATO riigi vastu, mistõttu rakenduks kohe Washingtoni leppe 5. artikkel ja algaks sõda NATOga. Miks ma arvan, et Putin ei alusta sõda NATOga? Sest Putin pole armeeohvitser, tal puudub armeeohvitseri mentaalsus. Ta pole eal juhtinud isegi mitte jagu, rääkimata koolituse läbimisest, mis laseks tal planeerida maismaaoperatsioone diviisi tasandil – tal puudub vastav mõtlemine. Tal on eriteenistuse ohvitseri mõtlemine: valmistada ette ning varjatult ja ootamatult operatsioon teoks teha – nagu tehti Krimmis.

Aga tuleb aduda, et selliseid operatsioone planeeritakse aastaid ette. Ja mis veel olulisem, kui räägime Eestist: tuleb väga hästi ette valmistada nii-öelda kodanikuarmee elik Vene armee Eesti alal, mis koosneb inimestest, kellele Vene identiteet on peamine. Tähendab, tuleb leida vastavad inimesed, nad välja õpetada, luua neile liidrid ja nad õigel hetkel käivitada.

Selline, Krimmiga analoogne operatsioon on täiesti võimalik. Aga kui vaatleme sellise operatsiooni võimalikku lähteala, siis kolmest rünnakuplatsdarmist Baltimaades jätaks kõrvale Suwalki koridori, sest seegi oleks otsene konflikt NATOga, ja Eesti. Viimane on maastiku poolest keeruline – on veetakistused ja sillad, mille võib vajalikul hetkel õhkida. See loob sellise operatsiooni puhul suuri raskusi tagalakindlustuses.

Sestap on kõige tõenäolisem rünnaku lähteala Lätis asuv Latgale. Seal on just tagalast varustamiseks suurepärane maastik ja seal on palju võimsam reservohvitseride organisatsioon. Näiteks on seal väga tugev allüksuse Alfa (endise Nõukogude Liidu eriüksuse – toim) veteranide ühendus. Kohapeal on suur hulk endiseid ohvitsere, kes võivad Latgales ette valmistada kodanikuarmee – näiteks valitsusvastaseks ülestõusuks, mille käigus vallutataks administratiivhooned –, kes suudaks korraldada nende hoonete kaitset ja kes suudaks luua kohalikest elanikest inimkilbi. Sestap leian, et kui midagi planeeritakse, on kõige tõenäolisem platsdarm seal.

-Sündmused Latgales olid ka BBCs aasta alguses valminud filmi «World War Three: Inside War Room» («Kolmas maailmasõda: pilguheit sõjakabinetti») järgi Venemaa ja NATO sõjalise vastasseisu ajend. Mis võis olla selle filmi näitamise eesmärk ja kes selle tellis?

Ei tea, kes tellis, aga oletan, mis eesmärgiga see tehti. See tehti, et näidata Venemaale, et sellise stsenaariumiga ollakse kursis: «Me valmistume selleks ja väntame selle stsenaariumi järgi isegi filmi.» Tegu oli psühholoogilise survega Venemaa sõjalisele juhtkonnale, kes võib sellist operatsiooni planeerida ja teostada.

-Mille tunnistajaks praegu oleme, mis Venemaal tegelikult toimub?

Putin vahetab välja senist lähikonda. Ta vabaneb inimestest, kes võisid end pidada temaga võrdseks, sest alustati koos.