Eestis pole mitte kunagi jälgitud USA presidendivalimisi sellise ärevusega kui praegu – jäänud on loetud päevad (8.11). Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor, suursaadik Jüri Luik avas Postimehe Trehvunksil Washingtoni tegelikke otsustusmehhanisme ning rääkis põneva detailsusega, kuidas Eesti sai NATOsse ning kuidas vaatamata üldisele vastuseisule jõuti viisavabaduseni.
Jüri Luik: Trump või Clinton? Kuidas USAs tegelikult otsustamine käib?
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
5. november 2016, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Luige kõne ajal saalis valitsenud vaikus oli muljetavaldav. Meie avatud klubisse –
Trehvunksile – kogunenud 130 Postimehe sõpra kuulasid kolmapäevase õhtusöögi ajal hiirvaikselt, kartes kaotada kasvõi üht sõna Luige jutust – ei ühtki kahvlikolksu, ega klaasikõlinat. Vaadake ja kuulake ise.
Saate teada, mis roll on USA poliitika kujundamisel lobistidel, mõttekodadel, ajalehtede kolumnistidel, erakondade sponsoritel ning kuidas kõiki neid otsustele soodsa pinna ettevalmistamiseks ära kasutatakse. Küllaga põnevust jagus ka näitlikesse tagasivaadetesse. Näiteks: kas teadsite, et oli täiesti reaalne võimalus, et Balti riikidest oleks saanud NATOsse üksnes Leedu?
Kõige parema pildi, mis kolmapäeva õhtul Postimehe Trehvunksil toimus ja millest räägiti
saab vaadates täismahus salvestust.
Jüri Luigelt võttis jutujärje üle Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Küsisime temalt, kuidas on nii USAs, Eestis kui Euroopa suurriikides võimalik, et kampaaniate ajal kuuleme kõige hullumeelsemaid jaburusi, aga tegelikus valitsemises toetuvad osad otsused siiski teadmistele. Soomere ettekanne «Faktijärgne poliitika ehk Kuidas mõistlikkus võidab laamendamise kiuste» andis üllatava vastuse. Tuleb välja, et nii Eestil kui kogu Euroopal on USA süsteemist õppida, kuidas
teadlastelt nende teadmine kätte saada. Tarmo Soomere hinnang praegusele seisule ses vallas: «Tulemus: 500 miljoni elanikuga arrogantne Euroopa nurub kaitset välisjõudude vastu 320 miljoni elanikuga USA-lt.»
Täispika salvestuse lõpus näete Ameerikast pärit ja 18 aastat Eestis elanud koomiku Stewart Johnsoni etteastet.
MIS ON POSTIMEHE TREHVUNKS?
See on esiteks päriselu trehvamine (mitte virtuaalkontakt) teiste toredate ja arukate
inimestega, keda sa oma igapäevases tööelus ei pruugi kohata. Teiseks on ettekanded alati inspireerivad ja õhtusöögi ajal pärast tööpäeva just paraja pikkusega.