Õpetajate Lehes sel reedel: soostereotüüpide murdmine, inseneriharidus, silmaravi

Foto: ÕL

Õpetajate Leht 4. novembril: 

Kuidas murda soostereotüüpe?

Kui seni on Praxis korraldanud Norra raha toel sooteadlikkuse koolitusi õpetajaile ja õpetajaks õppivatele tudengitele, siis nüüd on käes koolijuhtide kord. Esimene, koostöös TÜ haridusteaduste instituudiga 1. novembril Tartus toimunud koolitus „Kuidas murda soostereotüüpe koolikeskkonnas?” polnud väga rahvarohke, kuid 16. novembri Tallinna koolitusele on end kirja pannud juba rohkem haridusjuhte.

Haridus digiajastul – väljakutse lapsevanematele ja õpetajatele

Kas oleme nõus, et digitehnoloogia juhib meid, või tahame ise juhtida tehnoloogiat? Selle üle arutleti 14. oktoobril Tartus toimunud rahvusvahelisel Steiner-Waldorf-hariduse konverentsil, kus osalejad said ülevaate ka Eesti haridusstrateegiast. Selles, millal ja kuidas õpilastele digioskusi õpetada, jäädi erinevale seisukohale.

Laste emotsionaalset toetamist tuleb õppida

Sild pedagoogika ja psühholoogia vahel pole kuigi tugev, ütleb intervjuus Õpetajate Lehele Tallinna ülikooli koolipsühholoogia professor Eve Kikas. Nii ei tunnegi õpetaja alati probleeme ära. Tundi segavad õpilased saavad tihti abi enne kui need, kes korda ei riku, kuid muremõtete ja ärevuse tõttu siiski hakkama ei saa.

Koolimaja nagu elav füüsikalabor

Väätsa vallavanem Lauri Läänemets tutvustab rekonstrueeritud Väätsa koolimaja, mille elektri toodavad suures osas päikesepaneelid ja tuulegeneraator. „Loodetavasti hakkavad õpilased tänu sellele loodushoidu rohkem väärtustama,” ütleb Läänemets.

Lasteaias ravitakse ka silmi

Pärnu Mai lasteaias käivad ka silmaprobleemidega mudilased. Seal saavad meditsiinilist ja eripedagoogilist abi Pärnu linna ja maakonna nägemisprobleemidega lapsed.

Töökohapõhise õppe rakendamine – kogemusi Slovakkiast

Eesti masinatööstuse liidu juhatuse esimees Indrek Rohtma kirjutab, kuidas Slovakkias on hoopis tehased need, kes veavad kutsehariduse reformi. Nad pakuvad noortele laialdasi võimalusi omandada amet töötamise käigus ehk õpipoisina.

Inseneriharidus: oleme need, kellelt õpime

Kuidas õpetada spetsialiste, kui me ei tea, keda homme vaja on? Inseneeriale pühendatud kahte teadussündmust, TTÜ inseneripedagoogika konverentsi „Õpetamine on kahekordne õppimine” ja inseneriteaduspärastlõunat teaduste akadeemias käsitleb Karl Kello.

Milleks meile kooliteater?

Eesti harrastusteatrite liit kutsus oktoobri lõpuks kokku seminari „Igasse kooli kooliteater”, et luua pilt Eestis tegutsevate kooliteatrite hetkeolukorrast ja otsida lahendusi kõige põletavamatele probleemidele.

Õpetagem algastmes vähem, aga süvenenumalt

Anna-Liisa Jõgi eelmisel nädalal Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudis kaitstud doktoritööst selgus, et õpilaste matemaatikateadmised ja motivatsioon on seotud juba algklassides. Et laps ei paneks kogu auru muretsemisele, kuidas ebaõnnestumist vältida, peab ta saama tugeva põhja. Jõgi sõnul ongi klassiõpetajate suurim väljakutse teha matemaatika alused selgeks nii, et õppimine oleks lisaks tulemuslikkusele ka tore.

Benita Paul kujundas Koidula kooli nägu

Benita Paul on üks näoandjatest Eesti ühele vanemale ja väärikamale koolile – Pärnu Koidula koolile. 90-aastasest endisest geograafiaõpetajast kirjutab tema kolleeg ja sõber Hans Soll.

Ungari vapi lugu

Täna 60 aastat tagasi tungisid Nõukogude tankid Ungarisse, et suruda maha kaks nädalat varem puhkenud rahvaülestõus, kirjutab heraldik ja ajaloolane Tiit Saare.