EKI keelekool: emotsioonid keeleteaduses

Rene Altrov
, Eesti Keele Instituudi teadur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rene Altrov
Rene Altrov Foto: Eesti Keele Instituut

Üks inimestevaheliste suhete õnnestumise mõjutajaid on see, kuidas oskame emotsioone väljendada ja neist aru saame. Maailmas on palju uuritud, kuidas näoilmete abil emotsioone väljendatakse ja mõistetakse, vähem on uurimusi, mis tegeleks mõõdukalt väljendatud kõneemotsioonidega.

Kõneemotsioonid on valdkondadevaheline uurimisobjekt: neid uurivad psühholoogid, informaatikud, antropoloogid jt. Keeleteadlastele pakuvad emotsioonid huvi eeskätt kõneakustika ning -taju vaatekohast. Eesti Keele Instituudis on praegu selle valdkonnaga tegelev uurimisrühm.

Maailmas hakati emotsioonide akustilist väljendumist uurima 1980ndatel, mil see oli veel küllaltki keeruline, sest arvutid võimaldasid analüüsida pelgalt väikseid kõnejuppe. Kõneemotsioonide uurimiseks on vaja vähemalt lauset. Suurem hoog kõneemotsioonide uurimisse tuli koos arvutivõimsuse kasvuga. 1990ndatel lasi Rosalind Pickard lendu mõiste affective computing, pidades selle all silmas vajadust anda arvutile võime emotsioone ära tunda, mõista ja väljendada, et muuta inimese ja masina suhtlus loomulikumaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles