Eerik Marmei: oma väärtuste hoidmiseks vajame tõhusamat kaitset (2)

Eerik Marmei
, Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eerik Marmei.
Eerik Marmei. Foto: AFP / Scanpix

Rahvusvahelise õiguse, piiride puutumatuse ja riikide suveräänsuse printsiipidest kinnipidamine ei ole Euroopa kontinendil enam enesestmõistetav ja etteaimatavus rahvusvahelistes suhetes tervikuna on vähenenud, kirjutab Eerik Marmei, Eesti vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides.

Majandus- ja finantskriisid; sõjad Gruusias, Ukrainas ja Süürias; islami radikalismi ja terrorismi pealetung; põgenike tulv ja migratsioonikriis on viimasel kümnendil rahvusvahelisi pingeid ja ebakindlust suurendanud. 

Rahvusvahelise õiguse rikkuja ei pääse probleemideta

Paljud objektiivsed põhjused lubavad väita, et  lääs on kaotanud orientatsiooni, enesekindluse ja juhtrolli globaalsetele väljakutsetele vastamisel. Kuid negatiivsete sõnumite tulvas on ka paremaid uudiseid. Euroopa Liidu ja NATO liikmed koos Austraalia ja Jaapaniga on üle kahe aasta viinud ellu ühtset sanktsioonide poliitikat, mis suure tõenäosusega jätkub ka järgmisel aastal, kui Minski kokkuleppeid sanktsioonide pikendamise otsuse ajaks detsembris ei täideta.

Sanktsioonide poliitika ei ole eesmärk omaette, vaid lähtub vajadusest mõjutada Ukraina konflikti põhjustajate käitumist ja aidata kaasa sõjalise jõu kasutamise lõpetamisele kokkulepitud tingimuste kaudu.  See saadab ka sõnumi, et rahvusvahelise õiguse rikkuja ei pääse poliitilistest ja majanduslikest tagajärgedest.

NATO on pärast Krimmi invasiooni pöördunud tagasi kollektiivkaitse kui alliansi peamise mõtte juurde ja tegutseb selle tugevdamise nimel innukalt. NATO on kaitseorganisatsioon, mille kollektiivse kaitse klausel kehtib liitlaste jaoks igal juhul, aga selle usutavus peab olema absoluutselt selge ka potentsiaalsele vaenlasele ning selle nimel ühiselt  tegutsetaksegi. Heidutusel on mõte, kui see on usutav, sest võimalik vaenlane lähtub oma kalkulatsioonides mitte deklaratsioonidest ja poliitilistest kokkulepetest, vaid eelkõige tegudest.

Piiririikide kindlustunne

Kui 2014. aasta NATO Walesi tippkohtumisel räägiti kindlustunde tekitamisest piiririikides, siis pärast selle aasta juulis toimunud Varssavi tippkohtumist on NATO jõudnud sisulise heidutuse faasi meie piirkonnas. See tähendab reaalsete võitlusvõimeliste liitlaste raskemanööverüksuste saabumist Balti riikidesse ja Poola 2017. aasta esimeses pooles. NATO nn tugevdatud  kohaloleku mõte on tagada, et liitlaste ühtsuse ehk  artikkel 5 kehtivuse testimine ei tasu end ära.  Oluline on arusaamine, et agressiivsete meetodite kasutamine ükskõik millise liitlase suhtes on poliitiliselt ja sõjaliselt vastuvõetamatu ja ebamõistlik ning sellele antakse ühine vastulöök.

Lisaks konventsionaalsele sõjalisele valmisolekule arutavad NATO ja EL üha aktiivsemalt, kuidas vastata rahvusvahelisi suhteid ja julgeolekupoliitikat üha enam mõjutavate hübriidohtude erinevatele aspektidele, olgu selleks siis «rohelised mehikesed»,  info- ja erioperatsioonid, propaganda või aina jõhkramaks muutuvad küberrünnakud.

Ameerika Ühendriikide poliitiline ja sõjaline roll on läbi NATO ajaloo olnud Euroopa  turvalisuse tagamisel otsustava tähtsusega. USA toetas aktiivselt Eesti liitumist NATOga, mis senatis häältega 96-0 heaks kiideti. Pärast Gruusia invasiooni toetas just USA mõne liitlase skeptilisusest hoolimata Balti riikide kaitseplaanide koostamist. USA oli esimene, kes Krimmi annektsiooni järel vaid tundide möödudes saatis Eesti õhupiiride täiendavaks kaitseks oma õhuväe üksused Ämarisse. Sellele järgnesid roteeruvad maaväe kompaniid, mis paiknevad Eestis ja teistes Balti riikides tänaseni ja plaanitult vähemalt kuni NATO (Suurbritannia, Kanada ja Saksamaa juhitud) tugevdatud kohaloleku üksuste saabumiseni 2017. aastal.

Vahetult pärast Ukraina suveräänsuse rikkumist kuulutas president Obama 2014. aastal välja Euroopa kindlustunde tagamise initsiatiivi, ehk ERI (European Reassurance Initiative), millele  kongress on selges parteiüleses üksmeeles eraldanud kahe viimase aasta jooksul 1,8 miljardit dollarit, millest Eesti on oma kaitseväe arendamiseks sihtotstarbeliselt saanud 68  miljonit dollarit.

Hoiame Euroopa ideaali

Sama programmi alusel eraldab USA 2017. aasta eelarves 3,4 miljardit dollarit Euroopasse brigaadi varustuse ja Poola lisabrigaadi saatmiseks ning on viib koos liitlastega ellu intensiivse sõjaliste õppuste kava. Kõike seda on tehtud Eesti ja teiste regiooni liitlaste palvel, mitte vastu nende tahet. Oluline on rõhutada ka tuumaheidutuse kui NATO kollektiivkaitse ühe põhielemendi tähtsust, mida teadupärast just USA  koos Suurbritannia ja Prantsusmaaga NATO liitlastele tagab.

USA kohalolek Euroopas 2017. aastal suureneb ning Eesti julgeolekupoliitiline koostöö jaanuaris ametisse astuva uue presidendi administratsiooniga ja kongressiga jätkub liitlassuhetele kohaselt sõltumata sellest, milline partei on võimul. USA eeldab põhjendatult, et Euroopa liitlased teevad senisest rohkem kontinendi julgeoleku tugevdamiseks, ehk tõstavad kaitsekulutusi. Sama eeldab ka Eesti oma liitlastelt ja on paljudele eeskujuks kulutades järgmisel aastal riigikaitsele ja liitlasvägede üksuste toetusele 2,18% SKTst. 

On ütlematagi selge, et Eesti soovib kõikide oma naabritega suhteid ja dialoogi, mis põhinevad rahvusvahelise õiguse põhimõtetest kinnipidamisel, kuid ei aktsepteeri ähvardustel ja hirmutamisel põhinevat tegevust. Eesti ei ähvarda ega hirmuta kedagi, vaid on ühiskonna turvalisust aastate jooksul arendanud ja tugevdanud kindlatest põhimõtetest lähtuvalt.  Meie julgeolekupoliitilised valikud on lähtunud ajateenistusel põhineva armee, minimaalselt vajaliku, ehk 2% kaitsekulutuste ning laia, kogu riiki hõlmava riigikaitse põhimõttest, mis on poliitiliselt ja sõjaliselt seotud Euroopa ja transatlantiliste liitlassuhetega. Me tegutseme selle nimel, et NATO ja Euroopa Liit oleksid hea tervise juures, liitlaste üksmeel oleks tugev ja USA kohalolek Euroopas ja Eestis jätkuks ning tugevneks.

Lääne väärtustel põhineva geopoliitilise ruumi turvalisuse tagamine on pikaajaline, ühtsust ning suurt ressurssi nõudev tegevus ning seda ähvardavatele ohtudele ja väljakutsetele tuleb jõuliselt ja kindlameelselt vastata, et tugevdada kommunismi varisemise järel eesmärgiks püstitatud Euroopa ideaali, mis põhineb ühtsusel, vabadusel ja rahul.  


Tekst on osa Eesti NATO Ühingu ja Postimehe koostöös ilmuvast julgeolekuteemaliste artiklite sarjast.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles