Andrei Kuzitškin: südametud eestlased seavad ohtu omaenda maa ehk mida kirjutas Venemaa meedia oktoobris (16)

Andrei Kuzitškin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Kuzitškin
Andrei Kuzitškin Foto: Erik Prozes

Jahedast sügisilmast hoolimata koguvad kired Venemaa ajakirjanduses aina tuure. Peaaegu kogu kuu kirendasid uudised ja arvamuslood peatumatu kiirusega läheneva NATO ja Venemaa sõja ohust, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Lenta

Uudisteagentuur Lenta andis 28. oktoobril teada:

«Ameerika asjatundjad tõstsid kiirust, millega Venemaa Baltimaad vallutab. Eeldatava konflikti korral NATOga vajab Venemaa 36 tundi Eesti, Läti ja Leedu hõivamiseks. Nii väidab USA sõjaväega seotud korporatsiooni RAND uusim uurimus, millest toob katkeid  ajaleht The Independent.» Seal öeldakse, et sõjaväelased korraldasid mitu õppust, millel matkiti Venemaa rünnakut ja kolme Balti riigi vallutamist nõndanimetatud Krimmi stsenaariumi järgi.

«Tulemused olid ausalt öeldes NATO poolt vaadatuna katastroofilised,» seisab aruandes. Keskmiselt võib eeldada Eesti, Läti ja Leedu pealinnade langemist 60, mõne stsenaariumi kohaselt isegi 36 tunniga. RANDi ekspertide meelest on NATO-l praegu Baltimaades nii vähe jõudu, et Venemaad ei suudeta vaos hoida, vaid ainult provotseerida laastavaks sõjaks. Seda enam, et Moskva on uurijate arvates sõjaliseks agressiooniks täiesti võimeline.

Baltimaade võimaliku hõivamise järel on asjatundjate arvates võimalikud kolm varianti: võimas vastupealetung ja linnade vabastamine, Moskva otsene ähvardamine või olukorraga leppimine vähemalt lühiajaliselt. Esimesed kaks varianti võivad kaasa tuua tuumakonflikti, kolmas pikaajalise külma sõja. Baltimaade kiire hõivamise Venemaa poolt aitaks ära hoida ainult seitse brigaadi, sealhulgas kolm tankidega varustatud raskebrigaadi, ja lennuvägi.»

Rossiiskaja Gazeta

Venemaa valitsuse ametlik häälekandja Rossiiskaja Gazeta ei ole aga selliste hinnangutega sugugi nõus. Terves reas artiklites tõestavad mitmed autorid ja asjatundjad, et just NATO kujutab tõelist ohtu Euroopa rahule ja julgeolekule. Nii väidetakse 26. oktoobril ilmunud artiklis «Tallinn satub ohuvööndisse», et «järgmise aasta kevadeks toovad britid Eestisse miniarmaada 800 sõdurist, tankidest, rauteritest ja droonidest. Seda ütles intervjuus ajalehele Wall Street Journal Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon.

«Pataljon saab olema kaitsva iseloomuga, kuid täielikult lahinguvõimeline,» sedastas Fallon väga kahemõtteliselt. Paljud vaevavadki nüüd pead sellega, miks minister eristas kaitsvat iseloomu ja lahinguvõimet. Kas tõesti kavatsevad britid peale tungida? Ja kui kavatsevad, siis kuhu? Eesti piirneb maismaal ju ainult Läti ja Venemaaga. «Need ei ole lihtsalt tõrjeüksused, see on tõsine sõjaline kohalolek,» valas Fallon veelgi õli tulle.

Kui pidada silmas Eesti lähedust Peterburile ning Esimese ja Teise maailmasõja õppetunde, mil vastane jõudis Neevalinna alla, jagub siin tublisti mõtteainest. Ja kui siia veel lisada tõsiasi, et mõne aja eest harjutasid Ameerika ründelennukid A-10 maandumist juba Nõukogude ajal spetsiaalselt maandumisradadeks loodud maanteelõikudel, siis kerkib küsimusi juba palju rohkem kui vastuseid…»

NATO suunalt ähvardava ohuga tegeles Rossiiskaja Gazeta edasi ka 27. oktoobril.

«NATO mitte lihtsalt ei laiene itta, vaid sõna otseses mõttes murrab end Venemaa piiri äärde, tugevdades sõjalist kohalolekut Balti ja varasemates Varssavi lepingu riikides. Selline järeldus on ilmselge kui analüüsida Brüsselis toimunud NATO liikmesriikide kaitseministrite kohtumist ning mitmeid viimase aja artikleid välismaistes massimeediavahendites, mis hirmutavad lugejaid Venemaa relvasüsteemiga Sarmat ehk Satan-2, mis suudab ühe hoobiga laastada kogu Inglismaa ja Walesi.

Pole saladus, et oma partnerite «kaitse ja julgeoleku tugevdamise» sildi all püüab NATO luua otse Venemaa läänepiiri külje all hästi ešeloneeritud platsdarmi. Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis asuvad juba kuid NATO elitaarsed, hiilgavalt varustatud ja suurepäraselt mehitatud üksused. Paneb muretsema, millise tormilise kiirusega kõik see toimub ning kui palju jõudu ja vahendeid panustatakse võimaliku vastasseisu peale.»

Ajaleht kirjutas, et Satan-2, mille pommid on 2000 korda võimsamad kui need, mis heideti Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile, suudab viie-kuue lõhkepeaga mõne minuti jooksul minema pühkida kogu USA lääneranniku.

Propagandat tehakse kõige räpasemaid ja valelikumaid meetodeid kasutades.

Sputnik

Venemaa ajakirjanduses kritiseeritakse nii Eesti välis- kui ka sisepoliitikat. Nii lööb uudisteagentuur Sputnik häirekella seoses Eesti rahvuslike jõudude kavaga keelata Venemaa telekanalite edastamine Eestis.

Sputniku logo ja loosung. Foto: Scanpix
Sputniku logo ja loosung. Foto: Scanpix Foto: Pitalev Ilya/TASS

11. oktoobril avaldas agentuur järgmise teadaande:

«Eesti natsionalistid teatasid, et kavatsevad blokeerida oma maal agentuuri Sputnik tegevuse, öeldakse neljapäeval toimetusse saabunud kirjas. Agentuuri juhtkonda üllatab, et niisugused ähvardused kõlavad Euroopa Liitu kuuluvas riigis. E-kirja saatsid toimetusse Eesti natsionalistlikud parteid: Eesti Paremsektor ja Iseseisvuspartei.

Natsionalistid kirjutavad, et nende «isad ja vanaisad võitlesid enamluse vastu Saksa mundris», ning ähvardavad mitmeid Venemaa ajakirjandusväljaandeid ja ajakirjanikke. «Praegu taotleme Vene televisiooni pöördumatut seadusandlikku keelamist vabariigi territooriumil. Eesti Paremsektor korraldab Venemaa kanalite taldrikute mahavõtmise hoonete fassaadidelt ja katustelt. Iseseisvuspartei ja Paremsektor asuvad aktiivselt blokeerima valdusühingu Sputnik-News Eesti korrespondendipunkti tegevust,» seisab kirjas.

Juba varem on Eesti natsionalistide erakond Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) teinud ettepaneku keelata Eesti territooriumil «Venemaa propagandistlike telekanalite» edastamine, et «mitte seada ohtu riiklikku iseseisvust». Eesti peaminister Taavi Rõivas siiski IRLi natsionaliste ei toetanud. Tema arvates on igasuguse propaganda parim vastumürk vaba ajakirjandus.

Venemaa ajakirjanikud on pidanud korduvalt põrkama kokku probleemidega, mida tekitavad Balti riikide võimud ja kontrollorganid. Näiteks ei lastud 17. oktoobril Sputnik-Estonija ajakirjanikke ilma põhjust teatamata Euroopa Komisjoni rände-, siseküsimuste ja kodakondsuse voliniku Dimitris Avramopoulose ning Eesti siseministri Hanno Pevkuri avalikule pressikonverentsile.

6. oktoobril keeldus Eesti Kaitseministeerium akrediteerimast Sputnik-Estonija ajakirjanikke pressikonverentsile, kus pidi esinema kaitseminister Hannes Hanso, süüdistades portaali «Putini režiimi propagandas». Venemaa välisministeerium on nentinud, et ajakirjanduse allasurumise juhtumid Balti riikides «tõendavad ilmekalt, mida tähendavad praktikas Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised kinnitused demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtete järgmise kohta».»

See on klassikalise propaganda tüüpiline näide: kõigepealt fabritseeritakse libaparteide kiri, siis aga algab massiline kampaania nende paljastamiseks. See mudel on teada-tuntud: tuleb provotseerida sündmus, et siis juba kuulutada ennast provokatsiooni ohvriks ning nõuda süütute karistamist ja tegelike provokaatorite pjedestaalile tõstmist.

Ilmselgelt kasutati sama mudelit ka Harald Nugiseksi mälestuse jäädvustamise ümber üles keerutatud skandaali puhul. Kõigepealt esineb sihtasutus, mida rahastavad Moskva firmadega seotud suhtekorraldusstruktuurid, algatusega luua ja paigaldada büst. Seejärel algab Venemaa võimuorganites ja ajakirjanduses tormiline kampaania Eesti ühiskonnas valitseva natsistliku meelsuse hukkamõistmiseks. Oktoobri lõpuks oli Venemaa ajakirjanduses ilmunud üle 100 teadaande Nugiseksi mälestusmärgi püstitamise kohta. Ma osundan neist ainult üht.

Moskovski Komsomolets

Ajaleht Moskovski Komsomolets märkis 26. oktoobril, et Venemaa «välisministeerium nimetas Nugiseksi mälestusmärgi avamist Eesti koolis natsismi propagandaks». Välisministeeriumi inimõiguste, demokraatia ja seaduste ülimuslikkuse volinik Konstantin Dolgov [...] tundis huvi, mis laadi patriotismi võib lastes äratada sellise inimese eeskuju, kes võitles väeosas, mis osales massilistes hukkamistes ja sõjakuritegudes. «Kuidas jääb siis Nürnbergi tribunali otsuste ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega, mis keelavad natsismi propaganda igasugusel kujul?» esitab Dolgov küsimuse.

Izvestija

Ajaleht Izvestija andis sõna Venemaa välisministri asetäitjale, riigisekretärile Grigori Karassinile. Kõrge diplomaat kõneles Moskvas 1.-2. novembril peetavast kaasmaalaste foorumist «Koos Venemaaga» ja kasutas ühtlasi juhust teha mitu karmi avaldust Balti riikide aadressil. Grigori Karassin üritas järjekordselt ümber lükata väiteid, nagu soovitaks kasutada välismaist venekeelset elanikkonda Kremli «viienda kolonnina».

Grigori Karassin. Foto: Scanpix
Grigori Karassin. Foto: Scanpix Foto: Japaridze Mikhail/TASS

«Valed «viienda kolonni» kohta ei ole just Baltimaade poliitikute ja eriteenistuste eredaim vaimusähvatus. Kahjuks on need fantaasiad leidnud soodsa kasvupinna ja neid kasutatakse jätkuvalt Venemaa informatsiooniliseks demoniseerimiseks [...] Kahjuks tõmbuvad kaasmaalaste perekondade laste võimalused emakeelt õppida Baltimaades kokku, vene koolide olukord muutub aina keerulisemaks. Aga isegi sellisel ajal püüame mitme riigi võime veenda, et vene keel ei ole vastuolus riigikeelega ega tõrju seda välja. Vastupidi, see pakub lastele lisavõimalusi, toob nende ette uusi väljavaateid.»

Lenta

Eesti välis- ja sisepoliitika käsitlemise kõrval jagus Venemaa ajakirjandusel oktoobris aega ette võtta ka eestlasi kui selliseid. Uudisteagentuur Lenta andis 17. oktoobril teada:

«Kõige kalgimad inimesed elavad Baltimaades ja Ida-Euroopas, kõige osavõtlikumad Ladina-Ameerikas ja Pärsia lahe ääres. Nii selgub mentaliteediuuringus, mille korraldasid 63 riigi psühholoogid. Täpsemalt räägitakse tulemustest ajakirjas Journal of Cross-Cultural Psychology.

Teadlased eritlesid omadused, mis nende arvates võivad mõjutada nii inimeste mentaliteeti kui ka selle välist tajumist. Tegu on selliste omadustega, nagu neurootilisus, kalduvus teisi usaldada, kohusetruudus, samuti individualismi ja kollektivismi määr. Selgus, et kõige osavõtmatumad on Poola, Läti, Eesti ja Bulgaaria elanikud. Kõige õnnelikumad ja emotsionaalsemad olid aga Ecuadori, Saudi Araabia, Peruu ja Taani elanikud.»

Oktoobris domineerisid Venemaa meedias Eesti ja tema liitlaste suhtes negatiivsed meeleolud ja seisukohad. Mida selle teadmisega ette võtta? Totalitaarsetes riikides, sealhulgas Venemaal, on ajakirjandus pelgalt peegel, millelt vaatab vastu võimu pale. Aga kui rahvas näeb, et peeglis paistavad ainult ilmselge hulluse märgid ja sünged sõjapilved, ootavad Venemaad paratamatult ees muutused.

Tahaks uskuda, et Venemaa hullumeelsed saadetakse sinna, kus on nende õige koht, peeglis aga hakkab paistma rõõmus vikerkaar ja säravpuhas taevas. Ah, kuidas tahaks seda uskuda!

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana. 

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles