Andres Herkel: eelarve meil tiksub, loksub ja imiteerib (5)

Andres Herkel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Herkel
Andres Herkel Foto: Erakogu

Kui tänavust eelarvet ette valmistati, nimetas Vabaerakond selle aasta tagasi tiksumise eelarveks. Nüüd tähelepanu all olev tuleva aasta eelarve on paljus imiteerimise eelarve ning naljatamisi võib tiksumise imiteerimist nimetada loksumiseks, kirjutab Vabaerakonna esimees ja riigikogu liige Andres Herkel.

See pole veel ehk see allakäigu «haisev lokse», millest kunagi kirjutas luuletaja Henrik Visnapuu, pigem on see vaikne loksumine, selline visioonitu, mitmes suunas kummardada püüdev eelarve. Eri rühmadele pakutakse trummipõrinaga väikseid lisatoetusi, mis eelarve mahu kasvades pole iseenesest trummipõrinat väärt. Loksuda aitab meil palgatõus ja sisetarbimise kasv, samas on hästi teada, et majanduse kasv on pidurdunud, jäädes kaugele oodatud tasemest.

Nii pole võimalik kaugele purjetada, aga valitsusel pole ühtegi jõulist meedet. Eelarvel tervikuna on pigem tublide ametnike kui selge visiooniga poliitikute nägu. Poliitikat pigem imiteeritakse. Meetmed, mida valitsus esile tõstab, on kas liiga vähesed või liiga keerukad.

Mõistlik oleks tõsta tulumaksuvaba miinimumi

Räägitakse sotsiaalmaksu pooleprotsendilisest vähendamisest. Ettevõtjad ja nende organisatsioonid peavad seda siiski nii väheseks, et parem oleks kasutada mõnd muud rahaliselt samas suurusjärgus, kuid efektiivselt suunatud meedet. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine (näiteks tasemel 3500 eurot kuus) võimaldaks luua kõrgepalgalisi ja üldist arengut ergutavaid töökohti. Või panustada paindlikumate töösuhete saavutamisele, hõlbustades osaajaga töötamist. Maksukeskkonna parandamise imiteerimine tuleb lõpetada. Oleme vajumas aina sügavamale keskpärase sissetuleku ja nullilähedase majanduskasvu lõksu.

Uhkustatakse madalapalgaliste maksuvabastuse ja tagasimaksega, ent see on kohmakas, erandirohke ja maksuameti halduskoormust tõstev. Mõistlikum oleks minna jõuliselt edasi tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega, mitte teha seda kümne euro kaupa. See ei ole normaalne, kui täiskoormusega ausalt tööd tegev inimene loeb iga päev kopikaid.

Samas väga ei taheta rääkida sellest, et tervishoiu rahastamine ja pensionisüsteem ei ole pikemas vaates jätkusuutlikud. Ja kui seda mööndakse, siis ei räägita lahendustest. Õigupoolest peaks tänane rahandusminister väga mõtlema sellele, kas ta sellise minnalaskmise puhul tahaks või saaks olla minister ka näiteks kümne aasta pärast. Kümne aasta pärast eelarvet kaitsvale ministrile kaevatakse tänase mittemidagitegemisega auku.

Probleem on suured tööjõumaksud

Ei räägita ka sisukatest maksumuudatustest. Eesti maksusüsteem on küürakas just suurte tööjõumaksude, eriti sotsiaalmaksu tõttu. Samal ajal Eestis peaaegu puuduvad varamaksud. Lause, et maksustada ei tule mitte rikkaks saamist, vaid pigem rikas olemist, on muutunud küll klassikaks, kuid selle järgi meil ei talitata. Ikka püütakse tööjõumaksudega matti võtta just rikkuse loomise pealt.

Näeme eelarves suuri vajakajäämisi mitmes valdkonnas. Põllumajandus ei saa kriisi tingimustes piisavat tuge (eriti väiksed ja keskmised farmid on hädas madalate hindade ja ekspordiraskustega). Päästevaldkond on krooniliselt alamehitatud, teadus jääb kaugele arengukavas kinnitatud rahastusmäärast.

Omavalitsusreformis on ülesannete jaotamise, tulubaasi ja finantsautonoomia küsimused siiani lahenduseta. Paljudel kohalikel omavalitsustel ei ole piisavaid ressursse kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks ning isegi omavalitsuste suurendamine ei pruugi kiire ääremaastumise juures aidata. Sellest tulenevalt tahame teha muudatusettepanekuid. Oleme püüdnud analüüsida keskvalitsuse kulutusi ja leiame, et just seal kulutatakse liiga palju ning mida kaugemale keskvõimust, seda vähesemaks jääb raha oluliste ülesannete täitmisel.

Me ei saa kuidagi omaks tunnistada praeguse eelarve aluseks olevat maksustruktuuri. Eeskätt puudutab see aktsiiside erinevusest tulenevat maksutulu loovutamist Lätile. Eriti kütuseaktsiisi näol ja eriti transpordisektoris. Ei saa märkimata jätta, et paljudes sektorites ei tee Eesti kodumaisele ettevõtlusele soodustusi, andes sellega konkurentsieelise naabritele, kes seda teevad. Eeskätt puudutab see põllumajandust, kuid mitte ainult. Kahju tehakse käibemaksu kaudu ka majutusasutustele ning sisuliselt on välja suretatud eesti merendus.

Vabaerakond tahab eelarve menetlemisel tõsta ka riigikogu rolli ja tähendust. Eelarvete aluseks olev riigieelarve strateegia peab läbima riigikogu arutelud ja leidma seal kinnituse. Katuserahade «metsik» ja täiesti reguleerimata komme tuleb tsiviliseerida nii, et ettepanekud läbiksid kriitilise sõela ning saadikud oleksid võrdsed (sõltumata, kas kuulutakse koalitsiooni või opositsiooni). Ja lõpuks – me tahame rahandusministrilt teisel lugemisel vastuseid paljude majanduskeskkonda ja eelarveprioriteete puudutavate küsimuste kohta, millele me esimesel lugemisel vastust ei saanud.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles