Hauakabelid kannatavad uudishimuliste lõhkumise all. Otsitakse peidetud varandusi.
Postimees 1936. aastal: surnutele ei anta rahu
28. oktoober 2016, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaal on rohkesti vanu mõisnikkude matmispaiku, mille juures on ka hauakabelid. Tavaliselt on ümbruskonnas peaaegu iga matmispaiga kohta liikvel jutte sinna koos mõisnikkudega maetud suurtest varandustest. Rakvere läheduses Kloodi endise mõisaomaniku sugukonnal on praeguse Ridala talu maa peal maa-alune võlvitud matmispaik, kus aastate jooksul on mitmel korral sees käidud. Varanduseotsijad on sealt aga pettunult lahkuma pidanud, sest peale luukerede matmispaik midagi muud ei sisalda.
Kuna see matmispaik asub sügaval maa sees, siis on sinna ligipääs suuresti raskendatud. Võlvitud ruumi lakke murti auk sisse, ja sealt lastakse nüüd köiega endid alla. Kuna see hauakabel kellelegi ei kuulu, siis ei tunne keegi mingit huvi sissetungijate eemalehoidmiseks.
Puutumata pole jäänud teinegi hauakabel, mis asub Rägavere mõisa läheduses, väikeses metsatukas. Kabel ehitati kunagise Mõdriku ja teiste ümberkaudsete mõisade omaniku Kaulbarsi poolt ning kabeli ümbrusesse moodustati väikene kalmistu. Sinna maeti suguvõsa liikmeid ja hilisemal ajal kohalikus lahingus langenud vabadusvõitlejaid. Nüüd kabeliruumi põrand on aga täielikult segi tuhnitud, uksed ja aknad kadunud.
Ka Udriku mõisa juures asus vana kabel, mis kuulus krahv Rehbinderi järeletulijatele. Paar aastat tagasi saatis üks selle suguvõsa järeletulijatest ühele vanale mõisateenijale raha ja käskis vana hauakabeli ära hävitada. Mees muretseski lõhkeainet ja lasi vana kabeli õhku. Siingi oli kabeli hävitamise põhjuseks asjaolu, et uudishimulikud rahu ei andnud sinna maetud surnutele, vaid käisid sealt «peidetud varandusi» otsimas.
28.10.1936