Hans Väre: kõik lehed ei lange

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Väre
Hans Väre Foto: Marko Saarm / Sakala

Teisipäeval tõi Sakala kultuurireporter Margus Haav, kes muu hulgas ka Viljandi kultuuriakadeemias loenguid peab, toimetusse rühma tudengeid. Nagu ikka sellistel puhkudel, rääkisime ajakirjandusest ja Sakalast ning ühel hetkel jõudsime kvaliteedini.

Loomingu kvaliteeti on palju raskem mõõta kui kapi või kortermaja kvaliteeti. Niisiis küsisin Sakala saba kergitamiseks, kas üliõpilased ikka teavad, et nende ajakirjanikust õppejõu lugu on võitnud üleeuroopalise ajakirjanduspreemia. Ei teadnud. Margus, eestlasele omaselt, polnud sellest muidugi ise kõssanudki.

See seik tuli mulle meelde juba järgmisel päeval, kui lugesin Postimehest Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu Ragne Kõutsi arvamuslugu «Maakonnaleht ja omavalitsuse infoleht – «kõlvatu» konkurents?» (PM 26.10). Kõuts kirjeldas seal muuhulgas, kuidas ta loobus oma kodumaakonna lehe tellimisest, sest too oli piltlikult öeldes vahetanud ühiskonna valvekoera rolli toakoera padjakese vastu ja keskendus vaid külapidude kirjeldamisele.

Ma ei tea, millisest lehest oli jutt, aga silmade eest jooksis läbi rida hoopis teist masti artikleid. Mitte ainult neid, millega Sakala on üle-eestilist tähelepanu pälvinud, vaid ka teiste maakondade konkurentide-kolleegide lugusid, mis on teinud mind nii mõnigi kord kadedaks. Maakonnaajakirjanduse seis pole sugugi nii nutune, nagu võib välja lugeda mõne nõrgema lehe sisust ja majandusaasta aruandest. Enamik kohalikest lehtedest suudab vajadusel nii hoiatavalt haukuda kui ka hammustada.

Ent miks siis näitab Kõutsi viidatud uuring «Mina. Maailm. Meedia», nagu oleks omavalitsuste infolehed juba praegu olulisemad teabekanalid kui maakonnalehed? Ühest küljest on tõesti piirkondi, kus munitsipaallehed maakondlikele kannale astuvad. Peamine küsimus on aga, mida kõrvutada. Kui võrrelda tasuta igasse postkasti pistetava vallalehe ja ainult raha eest tellides tuleva maakonnalehe katvust, võib esimesena mainitu küll võita, kuid edastatava info hulk (ja enamasti ka kvaliteet) erineb maakonnalehest nagu viietolline diskett tänapäevasest mälupulgast. Ärgem unustagem, et valla- ja linnalehed ilmuvad tavaliselt kord kuus, maakonnalehed aga üks kuni kuus korda nädalas. Eraldi moonutuse tekitab uuringus Tallinn, kus on väga võimas munitsipaalmeedia, aga klassikalist maakonnalehte pole olnudki.

Kindlasti on tõsi, et muutusteta kõik maakonnalehed ellu ei jää. Reform ei saa aga seisneda munitsipaallehtede vormi selga tõmbamises, sest nende DNAsse on sõltuvus võimust omandisuhte kaudu juba sisse kirjutatud. See pole ajakirjandus. Pigem tuleks väiksematel maakonnalehtedel ühineda, et tekiks toimetulekut võimaldav mahuefekt, riigil aga mõelda, mil moel kõrvaldada munitsipaallehtede reklaamimüügist tulenevaid turumoonutusi ja leevendada maapiirkondade elanikke järjest valusamalt tabavat kojukande hinnatõusu.

Hans Väre on Postimees Gruppi kuuluva ajalehe Sakala peatoimetaja.

-----------------

Toimetuse täpsustus 28.10. Maakonnalehed ilmuvad üks kuni kuus korda nädalas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles