Postimees 1929. aastal: õunad kallid, müüa ei osata

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õun.
Õun. Foto: Toomas Huik

Möödunud kare talv tegi meil palju kahju eriti viljapuuaedades. Pirnid ja ploomid on pea täiesti rikutud ja uut vilja võib loota hiljem, kui noored puud kasvavad viljakandvaks, kuna kirsid vahest suudavad välja põdeda. Möödunud talve mõjul on tänavune puuviljasaak väike. Õunu saame ainult Lõuna-Eestist: Pärnu, Valga, Võru ja Petserimaalt.

Tartumaal oli õunu ainult paiguti ja vähemal arvul. Saaremaal on ka õunu saadud, kuid need ei tule siseturule, vaid veetakse laevameeste poolt vähehaaval Soome.

Siseturule toimetakse õunu nii kuidas: kottes, kastes ja isegi lahtiselt vankris vedu pole uudiseks. Niisugune otstarbekohata ja viljahävitav transporteerimisviis on meil võimalik seepärast, et saaduste väikese pakkumise tõttu ei saa sel alal turg üles seada karmimaid nõudmisi. Teiselt poolt ka meie ostjaskond vähenõudlik. Väga harva kuuldub kindla õunasordi nõudmist. Ostetakse söödakse kõike, mis saadaval ja mis maitseliselt vähegi süüa annab. Turu vähenõudlikkuse tõttu pole siis ka aiasaaduste siseturule toimetamisel märgata edu pakkumise alal.

Õunte hind on tänavu eriliselt kõrge, kuid ühtlasi ka väga mitmekesine. Vilja headuse järele makstakse puudast 4-8 krooni ja üksikuil juhtudel isegi enam. Kauplustes sünnib viljamüük enamalt jaolt tükiviisi, sest see võimaldab kallist viljast kergemini saada lahti, kuna hinna kalliduse tõttu suuremal arvul vähe ostetakse. 25.10.1929

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles