Õpetajate Lehes sel reedel: poliitikutest ja tavainimestest, koduõppest

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ÕL

Õpetajate Lehes 14. oktoobril 2016:

Haridussüsteemiga on sama lugu mis Tallinna linnaga – see ei saa kunagi valmis

PISA absoluutses tipus olev Soome pidas vajalikuks oma väga hästi töötanud õppekava muuta, kirjutab Tuglase seltsi juhataja Jaana Vasama. Mis suunas liigub samal ajal Eesti kool, seda selgitab HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Poliitikud ja tavainimesed

«Sageli just poliitikute-funktsionääride pruugituna sugeneb väljendisse «tavainimesed» mingi madaldav, halvakspanev nüanss,» kirjutab keelemees Priit Põhjala.

Kohtumine Edisoniga

Edisoni haridusrobotite komplekte peaks meie koolides-lasteaedades olema juba sadakond. Statistikat, kui aktiivselt neid õppetöös kasutatakse, paraku veel ei peeta, aga kindel on, et iga uus tahab harjumist.

Kui pere on valinud koduõppe

Kümne lapse ema Riin Verlini sõnul on koduõppel palju häid külgi. Kuna tema laste seas on olnud andekaid, vähem andekaid ja õpiraskustega lapsi, peab ta koduõppe suurimaks eeliseks, et igale lapsele saab läheneda just nii, nagu on tema jaoks parim.

Võtke üksteise jaoks aega

Tihti ei tule täiskasvanud selle pealegi, et lapse muutunud käitumise taga on traumeeriv sündmus kuskil kaugel, osutab oma intervjuus Rajaleidja Läänemaa keskuse juht Tiina Kütt. Üha enam jõuab selliseid lapsi Rajaleidja keskustesse.

Muusika ühendab Saksa ja Eesti erikoole

Saksa sõpruskooli Anna-Freud-Schule eeskujul on Tartu Herbert Masingu kool hakanud käitumis-, tundeelu- ning psüühikahäiretega laste õpetamisel panema senisest suuremat rõhku muusikaõpetusele ja musitseerimisele.

Uuenduspedagoogika eile, täna, homme

Johannes Käisi juhitud Võru õpetajate seminarist (1921–1930) hakkasid 95 aastat tagasi levima Eesti koolidesse uued õppemeetodid, näiteks töökooli põhimõte, lugemisõpetuses vaikne lugemine, liikuv-lugemiku tarvitamine, vaateõpetuse üldõpetuse keskmesse asetamine, individuaalne tööviis, õpilase psühholoogiline vaatlus jm.

Otsekui kadunud Atlantise jälil: Peipsi-äärset esiajaloolist asustust uurides

Peipsi järve piirkonna varasemat asustust on uuritud võrdlemisi kesiselt, tõdevad arheoloogid Maili Roio ja Andri Baburin, hulgalised juhuleiud aga osutavad seni leidmata asustusjälgedele.

Nurgakivi sinu tulevikule

«Mustamäel Tallinna majanduskooli ees seistes ei tule pähegi, et tegemist on ühega Eesti vanimatest ametikoolidest, või isegi kõige vanemaga,» kirjutab ajakirjanik Ene Pajula. «Enamikule erialadele konkursita sisse ei saa ja päris paljud lõpetanud tulevad õppima ka teist või isegi kolmandat eriala või naasevad jätkuõppesse.»

Mängime mõnuga, õpime himuga, töötame tõhusalt

Igal esmaspäeval koguneb Melliste algkooli-lasteaia pere saali, et õnnitleda sünnipäevalapsi, kiita võistlustel osalenuid ja vajadusel muredestki rääkida. Väiksel maakoolil on teiste ees hulk teisigi eeliseid.

Loo keskkooli tugimeeskond tegeleb lapsega lasteaiast alates

Erivajadustega lapsed vajavad erilist hoolt, aga kui spetsialistid on majast väljas – vallas, linnas, Rajaleidjas –, ei saa rääkida järjepidevusest ega sellest, et lapsed on pideva hoole all. Üks, mille eest tuleb Eesti riigile tänulik olla, on tõsiasi, et selline abi on meil tasuta, tõdeb Loo keskkooli direktor Ants Rebane.

Põnevad ja pinevad päevad väikeste Vihmameestega

Viie aasta eest kuulas eripedagoogikatudeng Sigrid Tenno Tartu Herbert Masingu koolis loengukursust autistlikest lastest ja mõtles salamisi: küll oleks tore tulevikus nendega töötada. Nüüd on ta samal korrusel õpetajana tagasi ‒ kui ikka väga unistad, võib soov täide minna.

«Iga õppeaasta alguses püüan hirme solfedžo ees maandada»

«Maja seisab püsti vundamendil ja Eesti muusika vundament on lastemuusikakoolid. Peame nende üle uhked olema, neid väärtustama ja hoidma,» rõhutab tänavune Riho Pätsi koolimuusika fondi laureaat Andres Lemba.

Vene vapi lugu

Heraldik ja ajaloolane Tiit Saare kirjutab, et Ivan III kasutas Bütsantsi kahe peaga kotkast esmakordselt 1497. a Saksa-Rooma keisri Maximilian I-ga sõlmitud lepingut kinnitaval Moskva suurvürsti pitseril. Saksa-Rooma keisrikotkaga sarnase vapilinnu kasutamisega olevat Ivan III rõhutanud võrdsust Habsburgidega.

Õpetajakuul Õpetajate Lehe aastatellimus vaid 12 euroga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles