Edward Lucase kolumn: Trumpi kaitseks (ja lekete vastu)

Edward Lucas
, ajakirja The Economist toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi ja demokraatide kandidaati Hillary Clintonit kujutavad nukud.
Vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi ja demokraatide kandidaati Hillary Clintonit kujutavad nukud. Foto: JASON CONNOLLY/AFP

Trumpi presidentuur oleks hävitav hoop vabadusele ja demokraatiale ning seda mitte üksnes USAs. Meie süsteemile annaks aga veelgi tõsisema hoobi see, kui valimistulemus otsustatakse häkkimistest ja leketest alguse saanud skandaalide põhjal, kirjutab briti ajakirjanik Edward Lucas.

Donald Trumpi viimased hädad on tingitud telesaate eel sisse lülitatud «kuuma mikrofoni» salvestatud märkustest. Vabariiklaste kandidaat, teenekas teletäht, oleks pidanud seda teadma. Mind koolitati 30 aastat tagasi BBC ajakirjanikuna meeles pidama, et igaks juhuks tuleb käsitleda iga mikrofoni sisselülitatuna.

Härra Trumpi rivaal Hillary Clinton oleks samuti pidanud targemalt tegutsema. Lekitatud on ülestähendusi tema kõnedest Wall Streeti pankadele, mis on näidanud teda halvas valguses kui rahandusringkondade sõpra. Kõned on poolavalik sündmus, isegi kui neid peetakse erakogunemisel. Seda eriti Clintoni-suguste inimeste puhul.

Lekitatud vestlused võivad maalida ebaõiglase pildi

Tähtsam on see, et privaatsuse rikkumised, olgu need suured või väiksed, tõsised või tühised, devalveerivad poliitilist valuutat. Muud asjad on palju tähtsamad. Poliitikuid tuleks eelkõige hinnata poliitilise karjääri ja avaliku tegevuse põhjal.

Lekitatud vestlused võivad maalida ebaõiglase pildi. Me kõik ütleme asju, mille edastamist me ei sooviks oma ülejäänud sõpradele, rahvast rääkimata. Me võime kõlada hoopleva, ebaviisaka, jämeda, tõsise või õelana. Me võime naljatleda (iroonilised märkused võivad kõlada kontekstist välja rebituna üsna tõsistena). Me võime teeselda nõustumist, et siluda sotsiaalset olukorda. Samuti võime üritada võita soosingut, kaitsta sõpra või sobituda rühma, mille mitteametlik jutt on meie jaoks tegelikult võõras. Aga me võime olla ka täiesti siirad. Leke ähmastab konteksti.

Igal juhul, vabaduseta pidada eravestlust ei ela me enam vabas riigis. Kuni me seadust ei riku (mille korral võib politseil olla õigus meid pealt kuulata või tunnistajana kohtusse kutsuda), ei ole see, mida me eraviisiliselt räägime, avalikkuse asi.

Häkkimiste ja lekete kasutamine poliitilise valuutana tõrjub normaalseid inimesi avalikust elust. Kui teate, et teid on võimalik karistada ja naeruvääristada iga ebamõistliku märkuse pärast, ei võta te ilmselt avaliku alanduse riski.

Leketel on hukutav mõju

Mis kõige tähtsam, leketel ja häkkimistel on poliitikale hukutav mõju. Selle asemel, et alistada väitluses oma vastased paremate faktide ja tugevama loogikaga, tuleb neist lihtsalt laimamises parem olla. Me ootame avaliku elu tegelastelt viisakat ja rahulikku esinemist. Seetõttu on neid ropu suuga ja taktitundetuna näitav salvestis šokeeriv. Need vääritud silmakirjateenrid astugu tagasi!

Laias laastus just see juhtus Poolas 2014. aastal, kui toonane välisminister (ja minu kauaaegne sõber) Radek Sikorski kirjeldas lekitatud helisalvestises ilustamata riigi välispoliitikat. Poolakad olid šokeeritud, härra Sikorski poliitiline karjäär seiskus ja varises kokku.

Väitsin siis, et tegelik skandaal puudutas häkkimist ja lekitamist, mitte roppe sõnu ja salvavaid hinnanguid. Poolakad peaksid suhtuma oma poliitikute pealtkuulamisse, mida ilmselt mahitab Venemaa, palju suurema halvakspanuga kui sellesse, mida see võib päevavalgele tuua.

Sama kehtib praegu USA kohta. Tegelik skandaal ei puuduta järjekordseid tõendeid härra Trumpi tahumatusest, vaid seda, et Venemaa kasutab häkkimist ja lekkeid ameeriklaste usalduse vähendamiseks oma poliitilise süsteemi vastu.

Härra Trumpi ärid, lähenemine maksudele, oma esimese abikaasa kohtlemine ning lugematu arv eemaletõukavaid avalikke väljaütlemisi on enam kui piisavad tema presidendiametist diskvalifitseerimiseks. Imerohtu pole vaja, eriti kui nii suur hulk sellest pärineb riukalikelt pakkujatelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles