Miks ootab taksosektor nüüd seadust, mille vastu me alguses häälekalt võitlesime? Põhjust tuleb otsida jätkuvas ebaausas konkurentsis, mis meie ja kõigi taksojuhtide elu mõruks teeb, kirjutab Eesti Taksoettevõtjate Liidu juhatuse liige Raul Kalev.
Raul Kalev: härra Palling, kus on lubatud seadus? (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma palun vabandust oma rutakuse pärast, aga mure ei anna häbeneda. Nimelt oleme Eesti Taksoettevõtjate Liidus juba alates maikuust alates pidanud kuulma siit ja sealt riigi ametitest, et «ärge muretsege, kohe-kohe tuleb uus kokkuleppevedude seadus ja kõik seni ebaseaduslikud sõidujagajad saavad ametlikult ja võrdsetel alustel hakata taksodega konkureerima». Seda juttu räägiti meile politseis, tarbijakaitses, parlamendis jne. Ühesõnaga igal pool, kus oma ebavõrdse konkurentsi juttu kurtmas käisime. Olgu, me siis ootasime.
Esmalt oli jutuks, et seadus juba enne suve vastu võetaks. Siis oli jutuks, et enne suve tehakse ära vähemasti teine lugemine. Siis mööndi, et oodatakse ära Euroopa Komisjonist saabuv suunis. Nüüd on aga juba kõigist tähtaegadest möödas ja seadusest ei kippu ega kõppu! Samal ajal kaotab taksosektor igal kuul sõidujagajatele umbes pool miljonit eurot.
Miks siis ikkagi taksosektor seda seadust, mille vastu me algsel kujul häälekalt võitlesime, nüüd nii väga ootab? Põhjust tuleb otsida jätkuvas ebaausas konkurentsis, mis meie ja kõigi taksojuhtide elu mõruks teeb ning sulatab sektori tulusid nagu kevadine päike lund. Ma ei räägi ainult nendest ametlikult turule sisenemise ligi tuhandeeurostest kuludest, mida taksojuhtidel kanda tuleb ja mille peale nn jagajad vilistavad. Ma ei räägi isegi sellest, et (nagu selgus hiljutisest statistikast) oma jagamistulusid deklareerib vähem kui 15 protsenti nn piraatjuhtidest ning nemadki teevad seda ca 10 korda tagasihoidlikumas mahus tublimate taksojuhiga võrreldes.
Sõiduhinna kalkulatsioonid erinevad nagu öö ja päev
Pigem räägin ma sellest, kuidas ikkagi on võimalik, et riik vaatab rahulikult pealt kahele paralleelselt tegutseva sõiduhinna arvutamise meetodile ja põhimõttele. Nimelt tundub meile karjuvalt ebaõiglane, et ametlikult ja seadusekuulekalt oma asju ajavad taksojuhid (olgu siis nahkjopedes ja vuntsides või lipsuga valges särgis ja raseeritud) tohivad sõita ainult ühe hinnatariifi ja taadeldud taksomeetriga, mis arvestab hinda seadusest tulenevalt, samas sajad sõidujagajad aga vuravad ringi nagu tahavad: tõstavad hindu suvaliselt 2–3 korda, langetavad jälle 2–3 korda, lisavad kilomeetrile pideva ajatasu jne.
Muide, kas te ikka teate, et sõites Toompealt Viimsisse, tuleb keskmise sõidujagajaga hind kliendile tavatariifiga sõites umbes 20 protsenti kallim kui keskmisele taksole istudes? Ja reede õhtuti tuleb sageli maksta topelt? Ja kui te seda teate, siis kas peate seda mõistlikuks lubada (eeldusel, et saate ju targa inimesena aru, et see sunnib igat taksojuhti taksomeetri asemel eelistama samuti nn taatlemata «isemuunduvat» äpimeetrit, takso asemel plafoonita sõidukit jne.)?
Jah, taksosektor on täna olukorras, kus oma kohustust ehk seaduslikku järelevalvet mitte teostav riik on lubanud suure suuga turul uusi reegleid, kuid tegelikkuses jätkub kõik vanamoodi. See tähendab, et ühed lollid täidavad seadust ja lasevad ennast pügada, teised innovaatilised ajavad kõigile reeglitele vilistades pappi kokku. Selles olukorras on iga õiglane kord parem kui seesugune ebavõrdset konkurentsi hoogustav korratus.
Härra Palling, kas te ikka teate, et taksofirmadel pole täna võimalik enam inimesi ei palgata ega niisama lepinguliselt oma brändi alla sõitma võtta, sest kes peaks tahtma sõita madalamate fikseeritud tariifidega, kui saab ka metsikult ja ilma igasuguse seadusliku kontrollita? Kujutage ette, et samal meetodil hakkaks riigikogu liikmetele konkurentsi pakkuma suvalised inimesed, kes pole läbinud valimisi, pole andnud ametivannet, kuid kes soovivad näiteks ka jagada oma kogemusi riigi seadusloomes ja on hea meelega valmis teie tulude ja kuluhüvitistest sirgekslöömisest poole oma õlule võtma?
Kui te arvate, et näide oli kohatu, siis mõelge hetkeks sellele, kas on olemas seaduse eest võrdsemaid ja vähem võrdsemaid ameteid. Või kas on olemas veel ameteid, mida riik eelistab reguleerida kuni viimse kruvi vindini (nagu taksojuhid), kuid mille kõrval julgustatakse kõiki teisi sama teenust pakkuma ilma igasugu reegliteta?
Eesti Taksoettevõtjate Liidus oleme seisukohal, et Eesti vajab kiiresti kas uut kokkuleppevedude seadust, või tuleb Reformierakonnal astuda julgelt välja ja öelda selge ning valju häälega: me ei ole veel uueks korraks valmis, täna kehtivad Eestis tänased seadused ja need kehtivad kõigile. Kõik vahepealsed keerutamised, mille hulka kuulub ka vaikimis- ja venitamistaktika, ei tee riigile au.
Ligi 5000 nii vuntsidega kui raseeritud taksojuhti ootavad selgust, kas kruvida plafoonid maha või täita seadusi ka edaspidi. Või äkki lepime kokku, et nii kaua, kui uut seadust pole, võivad ka taksod pakkuda teenust suvaliste kokkuleppehindadega? Äkki juba homsest?