Kätte on jõudnud sügis ning nagu varasematel aastatel, on hoo sisse saanud ka ettevõtlusnädal. Nagu igal aastal, alustasid ka sel sügisel kooliteed tuhanded eesti noored. Paljud neist pidid kevadel võtma vastu kaalukaid otsuseid, mõeldes oma tuleviku peale. Kas minna edasi õppima ning kui minna, siis kuhu ja mida, kirjutab kaubandus-tööstuskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht Liisi Hansen.
Tänane töömaailm pakub mitmeid valikuvõimalusi ning selles orienteerumine ja teadlike valikute tegemine muutub üha keerukamaks.
Eelmise aasta riigikontrolli aastaraportis toodi välja, et Eestis oli nii tööhõivest kui õppetööst kõrvale jäänud tervelt 34 000 15–29-aastast noort. Kuigi nende hulka arvestati ka lapsehoolduspuhkusel olijad ning välismaale läinud noored, on see arv siiski suur.
Samal ajal kurdavad ettevõtjad tööjõu puuduse üle ning selle üle, et noortel ei ole tööharjumust ja elementaarset töödistsipliini. Kuidas aga muuta olukorda, kus noorte haridusvalikud ei oleks juhuslikud ning tööhõivest ja õppetööst kõrvalejäänute hulk poleks niivõrd suur?
Ühest vastust ja lihtsat lahendust nii komplekssele probleemile leida on kahtlemata keeruline. Küll aga aitab teadlikumate valikute tegemisele kaasa süsteemne ja praktiline karjääriõpe, mille loomulik osa võiks olla ka varajane tööeluga tutvumine ja töö harjutamine. Harjutamine mõtlemisega, et oma elu tuleb ise juhtida.
Noorte karjäärivalikuid mõjutavad paljud tegurid, kuid kahtlemata on üldhariduskoolides tehtaval karjääriõppel täita oluline roll – et noored suudaksid teha mõistlikke valikuid nii enda kui ühiskonna seisukohalt. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpetati eelmisel õppeaastal kõigest 24 protsendil põhikoolidest ja 29 protsendil gümnaasiumides valikainena karjääriõpetust. See protsent võiks tulevikus kindlasti kõrgem olla, eriti vaadates meie haridussüsteemist ja tööhõivest kõrvale jäänud noorte hulka.
Siin saab kaasa aidata ka paljuräägitud lõimitud õpe, mis aitab seostada õpitud teadmisi ja oskusi nii ühes õppeaines kui erinevate õppeainete vahel. Teadlikkust töömaailmas toimuva kohta saab lisaks karjääriõppe tundidele tõsta ka teistes ainetundides. Olulisel kohal on siin süsteemne ja eesmärgistatud kooli ja ettevõtjate koostöö. Õppekäigud ettevõtetesse, külalistunnid eri elualade esindajatelt, töövarjupäevad, õpilaste tööpraktika ettevõtetes – need on vaid mõned võimalused, mis aitavad noortel seostada koolis õpitud teoreetilisi teadmisi n-ö päriseluga ning aru saada, mida ootab temalt töömaailm ja kuidas selles edukas olla.
Kohalike ettevõtetega suhtlemine ja nende kaasamine õppeprotsessi võiks olla loomulik õppetöö osa. Sellist koostööd toetavaid algatusi ja programme on palju, olgu selleks siis kaubanduskoja koordineerimisel tegutsev koostöövõrgustik «Ettevõtlikkuse edendamiseks» või tänavu juba 10. aastapäeva pidav «Tagasi kooli». Ka praegu kestvast üle-eestilisest ettevõtlusnädala programmist võib leida mitu noorte ettevõtlikkust edendavat ning koolide ja ettevõtete koostööd soodustavat tegevust.
Oluliseks mõjutajaks tööharjumuste kujundamisel on kindlasti ka lapsevanemad. Lisaks kodusele töökasvatusele saavad lapsevanemad panustada rääkides oma tööst ja näidates, mida nad tööl teevad. Miks ei võiks meilgi saada tavaks see, et ühel või paaril päeval aastas läheb laps tutvuma oma vanemate tööga ning jagab hiljem saadud teadmisi ja kogemust ka klassikaaslastega. Kõik see võiks toimuda süsteemselt põimituna muu koolis toimuva karjääriõpetusega.
Vähem oluline ei ole ka esimeste töökogemuste omandamine näiteks suvistel koolivaheaegadel. Täna kehtiv töölepingu seadus aga alaealistele töö pakkumist ei soodusta. Seda kinnitas ka kaubanduskoja liikmete seas tehtud küsitlus, millele vastas 170 ettevõtjat. Lisaks noorte vähesele töödistsipliinile tõid ettevõtjad peamiseks takistuseks noortele töö pakkumisel ranged piirangud seadusandluses.
Olukorra parandamiseks esitas kaubanduskoda selle aasta märtsis sotsiaalministeeriumile ettepanekud, mis leevendavad noorte töötamisele kehtivaid piiranguid. Hea on tõdeda, et nüüd on paljud ettepanekud jõudnud ka seaduseelnõusse. See omakorda annab noortele paremad võimalused töökogemusi omandada.
Oluline vastutus on siin kanda ka tööandjail. Noortele tuleks pakkuda jõukohast ja arendavat tööd ning teha seda seadusekuulekalt. Seeläbi kasvatame paremate teadmiste ja oskuste ning kõrgema teadlikkusega tööjõudu. Esimene töökogemus jääb noorele pikalt meelde ning loob vundamendi järgnevale tööelule. See on oluline investeering meie kõigi tuleviku nimel ning ettevõtjaid, kes seda mõistavad, tuleb ka tunnustada.
Väikeses riigis nagu Eesti, kus rahvastikuprognoosi järgi jääb tööl käivad inimesi aina vähemaks, on oluline iga inimene ja iga noor. Pingutusi ja koostööd meie noorte konkurentsivõime tõstmise nimel peaksid tegema kõik – nii kodu, kool, ettevõtjad kui ka ühiskond tervikuna.