Õpetajate Leht 7. oktoobril 2016:
Õpetajate Lehes sel reedel: algaja õpetaja päevik, koolikiusamine, nutiküürust vabanemine
6. oktoober 2016, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolikiusamine!
Oma loo jutustab noor õpetaja, kelle kahe aasta pikkune õpetajakarjäär lõppes tema ametikoha koondamisega koolis. Mis oli selle põhjus?
Algaja koolijuhi päevik: tirektor annab aru
«Kuigi äsja algas mu kahekümne esimene järjestikune kooliaasta, tuli sel aastal sügis teisiti. Kui lapsed koos vanematega kooliuksest sisse voorisid, sain esimest korda päriselt aru, millesse olin end mässinud,» kirjutab Emili kooli direktor Indrek Lillemägi sarja avaloos.
Toome maailma klassituppa
Kuressaare gümnaasiumi ajalooõpetaja Madli-Maria Naulainen kirjutab, kuidas IKT-vahendid on tal võimaldanud teha ajalootundides virtuaalseid ringkäike nii Roomas kui ka Ateenas jm, ning näidata ajalooteemasid kogu nende kirevuses. Ta hoiatab, et ehkki noored näivad olevat väga osavad arvutikasutajad, siis tegelikult on neil selles väga palju õppida.
Hariduse tagatoad. Märkmeid konverentsilt «Balti haridusteed»
TLÜ dotsent Maris Saagpakk kirjutab, tsiteerides TÜ audoktor Gert von Pistohlkorsi, et baltisaksa helgematele peadele oli juba 19. sajandi viimastel kümnenditel selge, et baltisaksa ülemvõimu päevad on siinmail peagi loetud.
Koolituste abil ettevõtlikumaks
Aasta algul käivitunud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmi täiendkoolitustel õpivad koos nii kogemustega ärihaid kui ka algteadmiste janus õpetajad. Üheksa kuuga on koolitustel käinud teadmisi omandamas juba üle kahesaja õppejõu, õpetaja ja ettevõtja.
Teadusharidus
TÜ teaduskool tahab koolidele veelgi kasulikum olla
Tartu ülikooli teaduskooli uus juht Mihkel Kree on ise õpilasena rahvusvahelistelt olümpiaadidelt medaleid toonud ning valmistab olümpiaadideks ette nii Eesti kui ka Saudi Araabia võistkondi. Kree arvates ei pea kõigis ainetes viitele õppima, vaid julgemalt tegelema süvitsi oma huvidega.
Lapse ja kooli maailm põkkuvad liialt harva
Kuidas siduda õppimist koolis ja teaduskeskustes senisest tihedamalt? Kas meie kool on liiga tõsine? Mida teha andekatega? Vastuseid otsisid Õpetajate Lehe vestlusringis Energia Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks, AHHAA teaduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Mathis Bogens, innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory tehnoloogiakooli koordinaator Kristina Piliste ja teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.
Igaüks suudab endale ise auto ehitada
Septembris toimus Energia Avastuskeskuses Ameerika okeanograafi ja teaduse populariseerija Ed Sobey juhendamisel mitu töötuba, kus õpiti mudelautosid ehitama.
Vene õpperühmi ootab ees kolmekordne lõiming
Lasnamäe mehaanikakooli metallivaldkonna juht Anu Kull selgitab, et vene õppekeelega rühmadel on ees üld- ja erialaainete lõimimine, sellele lisaks hakkavad õpilased kohtuma kunstiõpetajaga ning kõike seda hakatakse õppima eesti keeles. Võib raskeks minna, arvab autor.
Lapsed nutiküürust vabaks
Kevadel kuulutas Pärnumaa tervisenõukogu laste rühiprobleemide ennetamiseks välja liikumisürituste konkursi «Nutiküürust priiks!». Kuna liikumisharjumused on rühiprobleemide ennetamisel tähtsal kohal, korraldas Kilingi-Nõmme lasteaed septembris tervist edendavatele lasteaedadele orienteerumisürituse «Otsi looma!».
Skype liidab kirjandushuvilisi noori
Tallinna keskraamatukogu algatatud Skype’i raamatuklubi viib konverentskõne vahendusel üle Euroopa kokku noori, kes kirjanduslike tekstide üle arutledes üksteist paremini tundma õpivad. Kolmandat hooaega tegutsev klubi pälvis Euroopa keeltepäeval aasta parima võõrkeeleteo tiitli.
Ärme unustame, et laps on laps
Pedagoogikateadlane Maie Tuulik ütleb, et inimesed on suhteliselt sarnased – ilma kaasasündinud kõlbluseta. Ometi on just kõlblus see, mis teeb inimesest inimese.
Maria muld kaikes paikas
Pole kuigi mõttekas minna mineviku mõtestamiseks seda jalaga lööma, arvab Karl Kello seoses sellega, et Eesti Rahva Muuseumis sai avamise ajal virtuaalselt purustada neitsi Maarja kujutise.