Presidendivalimiste käras on jäänud avalikkuses suurema vastukajata pauk, mis muidu oleks kostnud üle terve maa: 102 avaliku elu tegelase pöördumine, mis nõuab Rail Balticu rajamise peatamist kavandatud kujul. Allakirjutanute seas on palju väga tuntud ja mõjukaid inimesi. On palju keskkonnainimesi. Kunstnikke, kirjanikke, luuletajaid ja näitlejaid. Kuid on vähe majandusinimesi ja reaalainete esindajaid, keda võiks kutsuda ambivalentse sõnaga «tehnokraadid».
Tellijale
Mart Raudsaar: rong see sõitis… (14)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega võib eeldada peagi kolme tüüpi vastuväidete kuulmist: esiteks, autorid ei tunne valdkonda; teiseks, kus olid nad varem, ning kolmandaks, kavandatud kujul Rail Balticu peatamine tähendaks Eesti jaoks suurt rahakadu ja kiirrongi-unistuse luhtumist.
Mulle meenub isiklik väike võitlus sügavate maanteekraavide kaevamise vastu Unipihas, mis oleks hävitanud vanade tammede juurestiku. Maanteeameti esindaja käratas mulle: «Kas te olete insener?»
Ei, ma ei ole insener. Vastasin, et saan aru, sügavatel maanteekraavidel on oma funktsioon, kuid nende kaevamisega (mis on kahtlemata kaevajatele tulus) on mindud Eestis liiale ja tee muldkeha tervise nimel on toodud ohvriks liiklusohutus.
«Siis pole vaja kihutada,» kostis maanteeameti inimene.