Suurte ootuste president (1)

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: A.Peegel

Veel nädala keskel komistasid nimedes paljud – nii poliitikud kui inimesed tänavalt –, kas uus presidendikandidaat on Kaljulaid või Kaljurand, Kersti või Marina. Nädala lõpuks hakkab selgeks saama, et Eesti viiendaks presidendiks on tõusmas Kersti Kaljulaid.

46-aastane nelja lapse ema ning kõrge euroametnik, kes sai tuule tiibadesse Mart Laari teise valitsuse ajast. Laari parem käsi Matti Maasikas kutsus juba ülikooli ajal naiskorporatsioonis Filiae Patriae kaaslastele silma jäänud 29-aastase bioloogia- ja majandusharidusega Kaljulaidi Laarile majandusnõunikuks.

(Korporatsiooni Filiae Patriae kuuluvad näiteks ka Evelin Ilves ja Kadi Tarand – kui nimetada vaid paari avalikkuse jaoks tuntud naist.)

«Ärimehed pidasid temast lugu,» mäletatakse Kaljulaidi oskust endaga arvestama panna juba tema majandusnõuniku ajast. Oma veidi terava nina ja terase vaatega silmade, lihtsa soengu ning enesekindla hoiakuga on Kaljulaid paljusid enesekindlaid mehi end kuulama pannud. Ja endast lugu pidama. Nii oli see Iru elektrijaamas eluaegseid energeetikuid juhtides ja nii on see olnud ka europarlamendi ja muude oluliste inimestega täidetud kogude ees esinedes. Kaljulaid on ise öelnud, et pärast seda, kui tal tuli Euroopa Kontrollikoja (mida võiks võrrelda riigikontrolliga) noore liikmena europarlamendi suure saali ees seista, ei saa enam miski teda rööpast välja viia. Eks näis, kuidas ta Eesti peamise esindajana suurte riikide riigipeadega vastamisi seistes end kehtestada suudab.

Kuidas teda iseloomustatakse? Analüütiline, pragmaatiline, suure pildi nägija, kiire õppimisvõimega, otsekohene, aus. Kuigi tööga sageli liiga hõivatud, ikkagi hea ema, aga kindlasti mitte nn kanaema. Sõbrasuhteid hoidev. Vaidlushimuline, kiire jutuga (sõbrad imestavad, kui aeglases tempos on Kaljulaid oma presidendikandidaadi-intervjuudes sõnu seada suutnud). Ninatark.

«Loodetavasti ei ole ta enam sama ninatark nagu noorena, vaid on aastatega õppinud teisi rohkem kuulama,» arutles üks poliitik ja avaldas lootus, et ametnikutöö Euroopas  peaks olema tema läbirääkimisoskusi tublisti lihvinud.

Kindlasti saab Kaljulaidi presidentuur olema teistsugune, kui on olnud Toomas Hendrik Ilvese oma. Kindlasti ka teistsugune, kui oli Arnold Rüütli aeg. Uuelt presidendilt oodatakse enesekehtestamist. Sest kui kas peaminister või ükskõik kes teine, kes vastutab Eesti elu eest, räägib palju ja tühje sõnu, lõppeb see jutt kiiresti.

Euroopas on palju poliitilisi klišeesid ning tehakse ka palju sõnu. Loodetavasti ei ole 12 aastat sealses keskkonnas töötamist Kaljulaidile endale selles mõttes külge jäänud ja ehk leiab ta alati just need õiged, siirad ja ausad sõnad, millega Eesti inimesi ja teisi riigipäid kõnetada.

Et tal jaguks tarkust kuulata teisi tarku küsimustes, milles ta ise kodus pole. Ja et ta hammustaks läbi ebaaususe, teeskluse, omakasu, lömitamise ja muidugi lihtlabase vale. Ei läheks kõrgest lennust ise uhkeks ega upsakaks. «Ausa riigi tundmises on Kaljulaid Eestis ilmsesti kõige suurem spetsialist,» on tema kohta sel nädalal öeldud, viidates ta senisele tööle Euroopas.

«Et ta saaks aru, et peab presidendina tõusma teisele tasemele kui senine spetsialisti oma,» on Kaljulaidile meelde tuletatud.

Ja lõpuks pole Kaljulaidi puhul pelgalt sõnakõlks ka see, et hoolimata 12 aastast Luksemburgis ei ole ta Eestist võõrdunud. Ta on jälginud Eesti poliitikas toimuvat, avaldanud arvamust, veetnud suved Eestis ning tema täiskasvanud lapsed elavad juba aastaid taas Eestis. Väiksemad poisid koos isa Renega kolisid kevadel kodumaale ja käivad juba Eestis koolis. Ka Kaljulaid ise kibeles perele järele kolima. Luksemburgis oli ta välja kolinud senisest peremajast ja piltlikult või ka otseses tähenduses ööbis viimased kuud tuttavate juures diivanil.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles