Keskerakond on läbinud erinevaid kriise, kuid seekordne on veidi erinev, kirjutab endine Keskerakonna liige Olga Sõtnik.
Olga Sõtnik: ei tasu loota, et Savisaar lahinguta lahkub (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguse kriisi juures torkab silma asjaolu, et Keskerakonnas on tekkinud väga palju erinevate huvidega gruppe ja rühmitusi. Mitte et neid poleks varem olnud, lihtsalt seekord keegi ei varjagi erimeelsusi ning oma eelistustest räägitakse üsna avalikult. On olemas Savisaare leer ja Ratas-Simson-Reps leer. Oma neutraalsest positsioonist on teatanud noortekogu, mis on ajalooliselt olnud truu erakonna esimehele truu, kuid seekord toimuvast distantseerunud. Ka Tallinna linna juhtfiguuridel on oma rakuke. Ei ole ühtsust ei venekeelses tiivas, riigikogu fraktsioonis ega ka Tallinna volikogu fraktsioonis. Arvatavasti valitseb suur segadus ka erinevates piirkondades ning on olemas piisavalt palju neid, kes ei toeta avalikult ühtegi leeri ja asuvad hiljem ilmselt võitja poolele.
Ei ühtset eesmärki ei üksmeelt
Keskerakonna hümnis on sõnad: «Olla te võite meis kindlad, eesmärk meil ühine on. Ühte seob Eesti jaoks sõnad ja teod, üksmeelne Keskerakond». Tänaseks ei ole ei ühtset eesmärki ega üksmeelt.
Tallinna linna süsteemis töötavate keskerakondlaste eesmärk on, et erakond kindlasti järgmised kohalikud valimised võidaks. Osa riigikogu fraktsioonist tahab saada valitsusse. Edgar Savisaarel on eesmärk mitte mingil juhul võimu käest anda. Suurem osa erakonna liikmetest tahab aga, et segadus lõppeks ja osapooled lepiksid milleski kokku.
5. novembril valitakse erakonnale väga suure tõenäosusega uus esimees. Praegusel esimehel ei ole enam peaaegu mingit administratiivset ressurssi – ei ole ta kõrval ustavat peasekretäri koos bürooga ega Kesknädala toimetust. Kongressi delegaatideks ei ole seekord sugugi ainult talle ustavad inimesed ning ka valimiste korraldustoimkond saab olema senisest usaldusväärsem ja läbipaistvam.
Jääme ootama Savisaare strateegiat
Väga huvitav saab olema, millist strateegiat hakkab kasutama Edgar Savisaar võimu tagasi saamiseks. Loota, et ta ilma lahinguta puhkusele läheks, ei tasu. Eelmise aasta novembris kongressil ta esitas umbusaldusavalduse prokuratuurile, kapole ja kohtuvõimule ning lausa tahtis siduda lahti Keskerakonda Eesti õigussüsteemist. See oleks väga irooniline kui ta nüüd otsustab kaotuse korral kohtu poolepöörduda ja näiteks valimistulemuste tühistamist nõuda.
Peale kongressi erakond lõhki ei lähe, aga ega kodurahu ka ei saabu. Sisevõitlus jätkub. Kõik osapooled on ju arvamusel, et just nemad ongi «õiged keskerakondlased» ja partei kuulub neile. Keskerakonna bränd on liiga tuntud ja kallis, et seda hüljata ja alustada nullist uue partei loomisega.
Vaatamata kõikidele probleemidele on Keskerakonnal üsna head šansid võita Tallinnas valimised ka ilma Savisaareta. Üha rohkem Keskerakonna valijaid saab aru, et Edgari aeg on möödas, kuid inertsist ikka annab oma hääle mõnele teisele Keskerakonna kandidaadile. Lisaks, kes ka poleks uus Keskerakonna esimees, avab ta parteile ukse valitsusse. Seega põnev poliithooaeg Eestis jätkub.