Maailm peab aega mööda paremaks minema. Ka politikas ei taheta enam kahetähenduslist kavalust pruukida, vaid see politik, mis enam otsekohesuse ja õigluse läbi oma eesmärgile püüab saada, võidab juba ikka enam sõpru enese poole. Rahvaste tarvituse järele püütakse elu ja olu sisse seada, ei mitte ülekohtuse kavaluse politika mõtteid mööda.
Kas meie seda näha saame, et igal pool õigus ja otsekohesus valitseb, seda ei tea keegi, kuid maailma rahvaste elus on vähemalt seda püüdmist juba üsna selgesti märgata.
Vaatame oma Eesti rahva pääle, siis langevad meile kõige päält ajalehed silma. Meie ajakirjanduses on ka pilkamist üsna küllalt olnud. Häädust ei ole see meile mitte toonud. Haavamist ja palju verd on see seda rohkem sünnitanud.
jalehtede kõrge eesmärk on selget mõtet ja puhast värvimata tõde välja laotada, kuid pilkamine on ikka mürgiga võitud nool, mis tõest eemale tabab. Asjalik ja rahulik peaks Eesti ajalehtede toon olema, asjalik ja rahulik ka seltsielu.
Asjalist läbirääkimist ja tõsise hariduse väljalaotamist on see meie rahva seas takistanud. Ei see ole milgi kombel kasulik, kui lugejad muud ajalehtedes ei arva leida kui isiklist nöökamist ja torkimist. Pilkamine on sagedasti toore südame märk ja laotab ka teiste seas toorust välja, olgu see kuuljates või lugejates. Õigust ei püüa pilkaja pea iialgi. Kuda võiks ka see võimalik olla, kuna ta ju teisi haavab! Ajalehtede kõrge eesmärk on selget mõtet ja puhast värvimata tõde välja laotada, kuid pilkamine on ikka mürgiga võitud nool, mis tõest eemale tabab. Asjalik ja rahulik peaks Eesti ajalehtede toon olema, asjalik ja rahulik ka seltsielu. 30.09.1896