Juhtkiri: raport mõjutab Venemaa ja vaba maailma suhteid (5)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tegi Hollandi uurimiskomisjon avalikuks oma lõppraporti 2014. aasta 17. juulil Ukraina kohal alla tulistatud Malaisia lennukiga toimunu kohta. Otsus kõlas: see tulistati alla Venemaalt pärineva raketiga.
Eile tegi Hollandi uurimiskomisjon avalikuks oma lõppraporti 2014. aasta 17. juulil Ukraina kohal alla tulistatud Malaisia lennukiga toimunu kohta. Otsus kõlas: see tulistati alla Venemaalt pärineva raketiga. Foto: © MAXIM ZMEYEV/Scanpix

Uued, täpsustatud andmed lennu MH17 allatulistamise kohta mõjutavad vaba maailma ja Venemaa suhteid ning neist tulenevad nüüd ka õiguslikud tagajärjed.

Kaks aastat tagasi, 17. juulil 2014 tulistati Ida-Ukraina kohal alla Hollandist startinud reisilennuk – lend MH17. Surma sai 298 reisijat. Rahvusvahelise uurimisrühma eile avaldatud andmed kinnitavad ja täpsustavad väga oluliselt varasemat versiooni, et tsiviilisikute hukkumise taga oli Venemaalt Ida-Ukrainasse toodud raketisüsteem.

Nüüd avalikustatud analüüsid näitavad varasemast täpsemalt, millisest piirkonnast BUK-rakett välja lasti. Teiseks on tuvastatud sadakond isikut, kes olid seotud raketilasu ja raketisüsteemi Vene Föderatsiooni territooriumilt Ida-Ukrainasse toimetamisega. Veel ei ole täpselt määratletud, kellele neist oleks võimalik esitada kriminaalsüüdistus.

Uute andmete avaldamise järel on Euroopa Liidus hoopis keerulisem tõstatada Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide leevendamisest, mille põhjus ju ongi olnud Kremli tegevus Ukrainas. Samuti on ilmselt vähem kõlapinda juttudele mis tahes muus vormis suhete soojendamisest Moskvaga. Pigem on jutt uutest, sh konkreetsete isikute tegevust piiravatest sanktsioonidest. Samuti annavad selle konkreetse uurimise tulemused võtme, kuidas hinnata Moskva väiteid selle kohta, mida nende sõjajõud teevad praegu Süürias.  

Mis saab edasi? Uued analüüsid võimaldavad 298 hukkunu perekondadel, lennukompaniil ja kindlustusfirmadel ilmselt esitada nõudeid Venemaa vastu. Pole välistatud, et oma nõuded esitavad ka rahvusvahelised organisatsioonid. Samuti on nüüd alus esitada selle katastroofi põhjustajatele kriminaalsüüdistus. Asi pole ju ainult vahetus nupulevajutajas ega teistes käsutäitjates. Tervet mõistust säilitades on võimatu ette kujutada, et Vene Föderatsiooni eriteenistused ja 53. seniitraketibrigaadi sõjaväelased tegutsesid Ukrainas omatahtsi, lihtsalt tulihingelisest isiklikust soovist toetada Ukraina riigi vastu mässavaid separatiste. Sellised asjad lihtsalt ei saa juhtuda teisiti kui täites Venemaa kõrgema sõjalise ja poliitilise juhtkonna käske.

Omaette küsimus on nende käsuliinide detailne tõendamine ning veel suurem küsimus see, kas sellest järeldub ka midagi praktilist kuriteos osalenute suhtes. Põhimõtteliselt on olemas alus, et Vene sõjaväelased ja riigijuhid peaksid tulevikus andma oma kuritegude eest vastust (rahvusvahelise) kriminaalõiguse järgi. Ideaalis peaks sama kehtima ka praegu Süürias toimuvate sõjakuritegude kohta, kus muuhulgas on põhjust kahtlustada Kremli käsutäitjaid.

Tegelikkuses sõltub see paljuski Venemaa enda praegustest või tulevastest riigijuhtidest. Täpne tõendamine on osa läänelikust kultuurist ja asjaajamisest. Tuleb aga arvestada, et paragrahvide jõud ulatub süüdlasteni ilmselt alles selles kujuteldavas tulevikus, kui Venemaal on võimul demokraatlik valitsus. Seega on suurem kaal sanktsioonidel ja muudel vaba maailma riikide sammudel, mis tõkestavad agressoreid, et nad ei paneks toime uusi kuritegusid.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles