Ene Pajula veste: mammi meelest on Saueaugul ja Iirimaal nii mõndagi ühist

Ene Pajula
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik Ene Pajula
Ajakirjanik Ene Pajula Foto: Tairo Lutter

Õhk on olnud poliitikast paks, aga sügis on ilus. Oleks patt seda aega toas veeta. Nii istubki mammi verandal ja mõtleb möödunud kuudele. Nagu igal suvel, avastas ta ka tänavu enda jaoks midagi uut. Seekord näiteks seda, et Saueaegu teatritalul ja Iirimaal on nii mõndagi ühist.

Üks ühine asi on see, et möödunud suvel külastas mammi nii ühte kui ka teist. Teine ühine asi on see, et mõlemad on olnud tema pikaaegne huvi. Iirimaale on mammi tahtnud minna sealtpeale, kui piirid lahti läksid, aga kogu aeg on midagi vahele tulnud; Saueaugu teatritalu avati 2001. aastal, on seega 15 suve vana ja on alati olnud mammi lemmiksuveteater.

Tänavu suvel vaatas ta Saueaugul Gardner McKay näidendit «Mere märgid». McKay elab küll Ameerikas, aga rõhutab oma iiri juuri ja tükk on vägagi Iirimaast ja iirlastest. Mammil on iiri kirjandusega olnud ammusest ajast head suhted. Kui ta lapsepõlves luges «Seiklusjutte maalt ja merelt», siis toimetas nii mõneski neist värvikas iirlane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles