Juhtkiri: edu küberrindel

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Eestile on tähtis oma suurt teemat hoida

Kuidas võiks tavakodanik tunnetada nii keeruka teema kui küberkaitse olulisust? Tegelikult vägagi lihtsalt ja vahetult. Oleme ju näinud, kui ulatuslikku vastukaja pälvib lihtne tunni aja pikkune internetikatkestus. Võrguhäired võivad meid eluks vajalikust – elektrist, autokütusest, telepildist – ilma jätta isegi siis, kui kodus veebiühendusega arvutit polegi.

Iga järgmine katkestus näib olevat eelmisest hullem, isegi kui see on lühiajalisem. Kui 2007. aasta aprillirahutuste aegsega võrreldav küberrünnak tabaks meid praegu, oleks tagajärjed rängemad. Seepärast on õige, et Eesti on taotlenud endale küberjulgeoleku teemal võtmeriigi staatust, ning praegust seisu hinnates teinud seda igati edukalt.

Eestile on see andnud esiteks nii-öelda oma suure teema üleilmses julgeolekupildis, mida ELi ja NATO uuel, liiati veel tillukesel liikmel on ütlematagi raske saavutada. Teiseks kinnistab iga meie juhi sel teemal antud intervjuu rahvusvahelisele avalikkusele Eesti kui e-riigi mainet.

Veel aasta pärast aprillisündmusi oldi Põhja-Atlandi alliansis küberkaitse osas märksa vaoshoitumad. Ehkki riigid panustasid juba miljoneid küberüksustesse ning julgeolekuleksikasse olid vaatlejad lisanud sellised terminid nagu «kübervõidurelvastumine» ja «küberneetiline külm sõda», peeti küberkaitset pigem iga riigi siseasjaks.

Praeguseks on olukord muutunud ning küberkaitsest on üsna kindlalt saanud ­NATO-le kollektiivne küsimus. Selle suhtumise muutuse tagant paistab Eesti välispoliitika kiiduväärne järjekindlus. «Ka üks on lahinguväljal sõdur, aga mitte kübersõjas,» rõhutas Toomas Hendrik Ilves, osaledes äsja Müncheni julgeoleku- ja välispoliitika konverentsil. Meie tugevat positsiooni kinnitab nii NATO küberkaitsekeskus Tallinnas kui ka Eestisse rajatav ELi IT-agentuur.

Oleme palju saavutanud, kuid loorberitele puhkama jääda me ei tohi. IT-alal võivad arengud olla pööraselt kiired ning koosolekulauas tukkumine võib tähendada nii vahetut julgeolekuriski kui kättevõidetud liidrirolli käestandmist. Meie aprillikogemused on varsti kauge minevik, ainult hea jutuga kaua tähelepanu ei köida.

Olles teadvustanud küberjulgeoleku tähtsust maailmale ja eeskätt oma liitlastele, on oluline teadvustada seda ka meile endile, Eesti inimestele. Meil pakutav IT-haridus peab olema maailmatasemel, ja samavõrd kui haridus, on tähtis ka haritus. Ehk siis – et ühiskond mõistaks, miks kulutused ühes valdkonnas on nii vajalikud. President pühendas oma Tartu rahu aastapäeva kõnes küberkaitsele pika lõigu. Loodaks sama ka välisministrilt, kes täna tuleb riigikogu ette iga-aastase kõnega välispoliitikast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles