Lauri Hussar: valijamees, välista halvim

Lauri Hussar
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Hussar
Lauri Hussar Foto: Liis Treimann

Estonia kontserdisaal võõrustab valimiskogu liikmeid juba neljandat korda. Varem on nii riigikogu liikmetel kui kohalike volikogude esindajatel õnnestunud koos presidenti valida 1996., 2001. ja 2006. aastal. Kahel korral napimast napimalt. Nii näiteks lahutas 2001. aastal Arnold Rüütlit mittevalimisest vaid kaks häält.

Täna kulmineeruv presidendiralli on sarnane 2001. aastal toimunuga, ent on ka mitmeid erinevusi. Valimisvõitlusesse läheb mitu tugevat kandidaati, kes vastanduvad ühe erandiga üksteisele pigem isikute ja toetajate pinnal, mitte niivõrd maailmavaate ja põhimõtete pärast.

Esmapilgul tundub valimiskogu liikmete valik lihtne, sest on, kelle vahel valida. Kandidaatide seas on tugev era- ja riigiõiguse ekspert, kes tunneb peensusteni põhiseadust. Presidendiks tahab saada ka teenekas diplomaat, kes on oma sirgeselgsuse ja sooja olekuga võlunud ära üle kolmandiku Eesti avalikkusest. Väärika punkti oma pikale poliitikukarjäärile tahab panna mees, kelle portfellis on mitmed absoluutsed tippametid nii Eestis kui Euroopas ja kelle silmaringi ja teadmisi on ikka imetletud. Presidendiralli viimasele katsele stardib ka teenekas suurpere ema ja suurerakonna liige, kes käimasolevas kampaanias on märkimisväärselt särama löönud. Ning viimaks tahab presidendiks saada mees, keda tema jüngrid peavad üheks õigemaks eestlaseks ning mitmed mõttekaaslased lausa moraalseks majakaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles